1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve
eelistades vabasurma vangistusele või piinadele ja tapmisele. Eestlaste laevastikud on olnud üsna suured, kroonik mainib isegi 300 laevast koosnevad laevastikku, mis kõik langes ristisõdijate valdusesse pärast Turaida sõjakäigu õnnetut lõppu. Aratakse, et see arv on küll natuke liialdatud. Vabadusvõitluse käigus õppisid eestlased koostama isegi suuri strateegilisi plaane. Üks selliseid oli näiteks koordineeritud sõjakäik Turaidasse 1211. aasta suvel. Eestlaste kogu hoiak on siiski märkimisväärne, st et eestlased ei lasknud ennast enda maalt välja suruda, kõik jõud tuli mängu panna et vaenlane ajada tagasi sinna, kust ta on tulnud. 12.-13. sajandi vahetuse Baltikumi rahvad olid enam-vähem ühesugusel arengutasemel. Kuigi eestlased olid õppimisvõimelised, ei olnud neid midagi enamad vastu panna, sest eestlaste inimressurss ei olnud lõputu, vallutajate taga seisis aga kogu katoliiklik Euroopa.
Riia linna. (Madisepäeva lahing eestlaste kaotus. ) 23. Võitlused Eestis 1208-1212 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugalased kutsusid appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maile. Eestlaste jaoks algas muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. a Toimus järjekordne eestlaste vasturetk
sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust. Vallutada seda ei suudetud, kuid lõpuks olid sunnitud sakalased laskma linnusesse preestrid ja andma pantvange. Eestlased vastasid mitmete edukate rüüsteretkedega latgalite ja liivlaste vastu. Suvel võtsid saarlased ridalased ja revalased (kuni 4000 meest) ette suure sõjakäigu Turaidasse. Sealseid liivlasi üritati sundida kaasa tulema Riiat ründama, kuid abivägede saabumisel Riiast jäid eestlased kahe vaenlase vahele ning pikalt kestnud lahing lõppes verise lüüasaamisega. Selles lahingus said hukka Saaremaa ja Läänemaa tähtsamad kuningad ehk nagu ütleb Henriku kroonika: „langes Eestimaa pea”. Latgalite ning sakslaste sõjaretked ulatusid nüüd juba läbi Sakala ja Ugandi põhjapoolsematesse maakondadesse (Vaiga, Järva, Mõhu, Nurmekund). 1212. aastal piiras
Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 1210 Ümera lahing: eestlased varjasid metsas ja lahingu võitsid eestlased, osa vangilangenud lätlastest ohverdati jumalale, võit tugevdas eestlaste võitlusvaimu, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Ümera lahing peeti nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1211 veebruar rüütlid, sakslased, liivlased piirasid Viljandi linnust, ümbruskond rüüstati, osa vange tapeti linnuse juures. Kasutati piiramistorni, kiviheitemasinaid, lõhuti müüri (ilma sideaineta, lagunesid kergesti), linnuse kaev sai tühhjaks. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid
eestlaste väge, põgenesid nad laiali. Eestlased liikusid edasi Brasla jõeni Idumeas ja rüüstasid seal, kuni nad kolmandal päeval tagasi pöördusid. Kaupo liikus neile oma väega järele, rüüstates vastutasuks Sakala lõunaosa ning süüdates Owele ja Purke linnused põlema. Turaida lahing Järgnevalt tungis Liivimaale suur saarlaste, läänemaalaste ja revalaste vägi, mis asus piirama Turaida linnust, plaaniga pärast selle alistamist Riia peale minna. Riiast Turaidasse saadetud abijõududel õnnestus aga piirajaid ootamatult rünnata ja neid lahingus võita, sundides eestlased suurte kaotustega ning oma hobuseid ja laevu maha jättes põgenema. Pärast Turaida lahingut otsustas ka varem kõhkleval positsioonil olnud piiskop Albert suunata põhitähelepanu Eestimaa alistamisele. Ta nimetas senise Daugavgrīva kloostri abti Theoderici Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskus kavatseti luua Läänemaale Lihulasse, kuid selle piirid jäid esialgu täpsemalt
1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant
meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse. Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale saabunud eestlased, lahing lõppes verise lüüasaamisega. Henriku kroonika järgi sakslased said saagiks umbes 300 laeva ja langes "Eestimaa pea." 1211. aastal Theoderich sai Eestimaa piiskopiks, luues niiviisi kirikupoliitilise eelduse Eesti alistamiseks. 1212. aastal sõjaretked juba ulatusid Järvamaale. Samal ajal Novgorodi vürst sooritas sõjakäigu läbi Vaiga ja Järvamaa Harjumaale ning nõudis lunaraha 34 kg hõbedat.
annaabi.ee 
