kristlaseks ning pöördus hiljem Liivimaale tagasi, saades samasuguseks tugevaks kristlaste toetajaks nagu tema isagi. Kuid ilmselt ei saa väita, nagu oleks Kaupo 1200. aastal kristlaste leeri kuulunud: vaevalt oleks temalt sellisel juhul pantvangi nõutud. Seega on võimalik, et toona oli Kaupo veel koguni ristimata, pidi selle piiskopi survel sel aastal vastu võtma ja tema lõplik pöördumine leidis aset ehk alles Rooma-reisi ajal. Liivlaste vastuhakk Turaidas ja teistes linnustes. 1206. aastal tegid liivlased eelviimase tõsise katse ristisõdijatele vastu hakata ja mehitasid nende vastu mitmed linnused, sealhulgas Turaida. Kaupo, kes sel ajal viibis Riias, asus koos teiste ristisõdijatega omaenese linnuse vastu sõjaretkele. Viimast rõhutas oma kroonikas ka Henrik, esitades nõnda näite sellest, kuidas tuleks alati õigele usule truuks jääda. Ristisõdijate ülekaalukal väel õnnestus linnus peagi vallutada ning seejärel süüdati see
lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani
seitsmendaks päevaks ja paljude teel surnud hobuste hinnaga. Oma laagri Lembitu küla juurde püstitanud vägi tegi sealt kolme päeva jooksul ümbruskonda, sh ka Nurmekunda, rüüsteretki. Neljandal päeval süüdati põlema linnus, tõenäoliselt Leole, ja liiguti seekord teist teed kasutades tagasi. Rahu sõlmimine riialaste ja sakalaste vahel Samal ajal hakkas nii liivlaste, latgalite kui eestlaste aladel levima katk. Läti Henriku järgi sai see alguse lahingupaigalt Turaidas, kus langenud paganate surnukehad olid jäetud matmata. Suur suremus hakkas sõjategevust segama, kuid esialgu vaenutegevus jätkus. Latgalid tegid vähemalt kolm järjestikust rüüsteretke Ugandisse ja ühe Sakala lõunaossa Alistkunda. Selle mõjul läkitasid sakalased oma saadikud Riiga ja sõlmisid rahu, lubades ristimise vastu võtta ja andes pantvange. Sõjakäik Jogentaganasse Talve hakul suundus piiskop Alberti venna Theoderici ja Bertoldi juhtimisel uus
KÜSIMUSED: 1) Mis tagas eestlastele edu Ümera lahingus? Nad kasutasid ristisõdijatele tundmatuid metsi ja tegid ootamatuid rünnakuid. 2) Mis on Ümera lahingu tähtsus eestlaste muistse vabadusvõitluse käigus? Võit andis jõudu edaspidiseks. 3) Mis on liivlaste vanema Kaupo roll/tähtsus eestlaste ristiusustamisel 13. sajandi muistse vabadussõja käigus? Kaupo aitas eestlasi ristiusku pöörata 4) Kas eestlaste lüüasaamist 1211 aastal Turaidas oleks saanud vältida? Nad oleksid pidanud varem lahkuma, kuna liivlaseid olid abi kutsunud. 1211 Suvi 5) Mis tingis vajaduse sõlmida osapoolte vahel Turaida vaherahu? Levis ka katk, mis nõrgestas liivlaste ja latgalite sõdureid. 1212 kevad 6) Kes võitis Turaida vaherahust enim? Põhjendage. Kõige enim võitis ristisõdijad, kuna neil oli katk see nõrgestas tugevalt oma sõjalist valmisolekut. Ja neil oli ka pikk aeg Euroopast abivägesid tuua.
Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis. Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida 1211 linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse. 1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu. 1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse (Leole linnuse vallutamine); kevadel eestlaste kolme maleva sõjakäik; suvel lätlaste 9 1215 rüüsteretke Ugandisse ja Vaigasse; Uue sadama lahing Saaremaa rannikul; Ugandi ja Sakala maakonna ristimine.
raha) Holmi ja Üksküla linnustes. Henriku kroonika sõnul ütlesid liivlased Bertholdi kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast. Berthold kogus liivlaste vastu ristiväge ning langes selle eesotsas 1198. aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta nõudis paavstidelt ristisõja bullad. Rajas mõõgavendade ordu. 1211. aastal sai temast Lihula ehk Eestimaa piiskop. Piiskop Albert (1165-1229) - Oli Riia piiskop aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal alistada enamiku Eestist ja Lätist. Piiskop Alberti tegevuse raskuspunktiks sai ristisõjaks üleskutsumine ja valitsejate toetuse hankimine liivimaa-ettevõttele. Kahekümneseitsmel korral
annaabi.ee 
