klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. (max 2 punkti) 2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral
tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud. Uued madalikud: Kesk-Doonau, Po, Mesopotaamia ja Induse-Gangese madalikud. Antropogeen e. Kvaternaariajastu Inimese tekkimise ajajärk. Loodusvarad Geograafilise keskkonna osad, mida inimesed saavad oma heaks kasutada. Mõned loodusvaradest: õhk (hingamiseks), vesi (joogiks), taimne kui loomne toiduvaru (söömiseks),
Araali mere kõrbestumine Mark Kristian Küttim, 10.b Tallinna Reaalkool 2009 Asukoht Araali meri asub Euraasia mandril, Aasia maailmajao keskosas, Turaani madaliku põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril, parasvöötme mandrilises kliimas. Üldinfo Araali meri on umbjärv Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks suuremaid järvi maailmas Järve soolsus oli kunagi kolmandik maailmamere keskmisest Järve Suur-Araali osa jagab kaheks Vozrozdenije (pool)saar Eellugu Nõukogude Liit soovis arendada riisi-, meloni-, teravilja- ning eelkõige puuvillakasvatust
See oli üks põhjus, miks Eesti Los Angelese olümpiamängudelt üldiselt kõrvale jäi. 1933 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Maavõistlusel Riias seljatas Trossmann Zvejnieksi. Eesti võitis 6:1. Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli neli maadlejat. I Kurt Hornfischer, II Arvo Niemelä, III Carl Westergren. Esimesena medalita jäänud Trossmann sai kaks aastat nooremalt Hornfischerilt seljakaotuse ja Westergrenilt punktikaotuse. 1934 II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes. Trossmann tunnistati Eesti parimaks, kuigi kaotas 0:3 Arvo Niemeläle. Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas Trossmann Nikolai Karklinile, kes Eesti meistriks tuli. Need kaks kaotust jäidki talle Eestis viimasteks. Kristjan Palusalu ei kaotanud kodustel võistlustel enam kordagi. 1935 Nimede eestistamise kampaania käigus muutis Trossmann oma nime
elada). Paljud aga asustati ümber maale. Kusjuures uued linnaelanikud ei osanud keskküttega korteris elada ja linnast maale saadetud inimesed ei teadnud midagi maaelust. Seda nähtust kutsuti hiljem laoseks (kaos). Tekkis uus ideoloogia - 'euraaslus'. Väideti, et revolutsioon, mis pani massid liikvele, on toonud venelased tagasi oma olemuse, rändrahvusluse juurde. Olulisemad esindajad oli Pilnjak ja Plodonov. Kultuuris muutus oluliseks turaani ehk türgi element, mis on tugevalt seotud rändamisega. Arvati, et kuna Venemaa ühendab Ida ja Läänt (kuulub ühtaegu nii Euroopasse kui Aasiasse), on tal eriline roll ja missioon (ja sealt ei ole maailmarevolutsiooni ideed kaugel). Ka Nikolai Trubetskoi oli euraaslusega seotud. Sellega seoses sai kirjanduses oluliseks tee kujund. See idee saab alguse juba Tehhovist - jutustuses "Mõrsja", kus vastandub korrastatud, turvaline perekeskne elu (lavastatus) ja tundmatusse teele minek
Eesti ja kaks Leedu. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Peale Balti turniiri toimus 1934. aastal Tallinnas soome-ugri hõimurahvaste ühtsustunde tugevdamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel Turaani turniir, kuid see ettevõtmine järge ei leidnud. Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud maailmameistrivõistlused. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli 1934. aasta MM. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja Rootsi. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased 11. juunil 1933 Stockholmis, kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi Leonhard Kass (47. minutil vaheseisuks 1:4)
jõuab. Oma naise Hurma vastu on Nurmurad nõudlik ja võimukas. 142 Peategelasi on endine rindemees Jalkan Penajev, kellest kujuneb töökangelane. Vihkab argpükse. Teine jutustaja on noor autojuht Mergen. 143 Tema vastand on kaval Masat, kelle jaoks pole miski püha. Kirjanik sai teose eest 1976 Leninliku Komsomolipreemia, 1979 Mahtumkuli Preemia. Omaette mainimist väärivad Vene kirjanikud Turkmeenias. Nende hulgast tõusevad ajalooromaaniga ,,Turaani pisarad" I, II144 (1970, 1975) esile P. Esenovi, A. Salamov, omapärase süzeega meeste-naiste suhete ainelise jutustusega A. Paitõk (1928)145 . Rahim Essenov, Anatoli Salasov R. Essenovi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 1956, esimene raamat ,,Maa peremees" jõudis lugejateni 1962. aastal. R. Essenov on tänaseks paljude proosaraamatute autor. Neist
annaabi.ee 
