(Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias. http://www.ratsaliit.ee/old- site/www.ratsaliit.ee/est/pidepunktid_meediale_2013.pdf) Ratsasport tähistab üldist terminit, mille all mõistetakse erinevaid hobuste ja inimese koostöös toimivaid spordialasid. Tuntuim, maailmas enim harrastatav ja ühtlasi üks kaheksast Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu ehk FEI (Federation Equestrian International) ametlikust võistlusalast on takistussõit (Show Jumping). Tuntuselt järgmine on koolisõit (Dressage), kus põhirõhk on hobuse liikumiste koordineeritusel ning kolmevõistlus (Eventing). Viimane sisaldab endas nii kooli- kui takistussõitu, lisaks maastikusõitu ehk krossi, kus ületatakse nn looduslikke takistusi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.) Ametlik ratsaspordiala on veel kestvusratsutamine. Kestvusratsutamises (Endurance), mida Eestis on nimetatud ka rännakuspordiks, läbitakse arvestatava pikkusega vahemaid (30 – 160
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õ...
Kogu Horney psühholoogia ja teraapia põhinebki sellel, et ta püüab aidata inimestel neuroose lahendada, nendest lahti saada ja ideaalmina ning tegelik mina vahelist erinevust kahandada. See muudab inimest tervemaks. 10. PILET ERIK ERIKSON (1902-1994) Erikson on sündinud 1902. aastal Saksamaal. Teda peetakse 20. sajandi üheks tuntumaks ja klassikalisemaks psühholoogiks. Tema isiksuseteooria on oma tuntuselt nende esmaste püshhoanalüütikutega võrdväärne või isegi rohkem tuntud teistes sotsiaalteadustes. Tema tegelik isa oli üks taanlane, kes jättis ema enne lapse sündi maha ja kellest ta ei saanudki rohkem teada, sest ema ei tahtnud sel teemal rääkida. Ema oli rahvuselt juut ja ta ka abiellus hiljem ühe juudi arstiga. Algselt kandiski Ericson oma kasuisa nime Homberger. Eriksoni perekonnanime võttis ta hiljem ise ja tuletas selle oma eesnimest.
Platonit peetakse totalitarismi esiisaks. Karl Popper on kirjutanud avatud ühiskonnast ja selle vaenlastest ning tema raamatu esimene osa on kirjutatud Platonist, teine Marxist. Totalitarismis on suletud, demokraatias on avatud ühiskond. Platon ei räägi avatud ühiskonnast, vaid üks inimene (või vähesed inimesed) teavad, kuidas on hea ja õige ning lähenemine on õigete ideede ja väärtuste kehtestamine ja vajadusel ka vägivaldne pealesurumine. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur filosoof. Teda peetakse Platoni ideede edasiarendajaks ja kriitikuks. Ta kahtleb sellise teooria vajalikkuses, mis on praktikas rakendamatu. Kui Platon oli müstiliste algetega ja kirjanduslike kalduvustega visionaarne filosoof, "poeet" filosoofias, siis Aristotelese on süstematiseerija, empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja. Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk-järgult.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks (2. loeng): 1. Milline on Aristotelese käsitlus voorustest teoses Nikomachose eetika? Kuidas on see seotud õnne ja poliitikaga? 2. Milline on Aristotelese käsitlus õiglusest ja sõprusest teoses Nikomachose eetika? Kuidas on need seotud poliitikaga/riigikorraga? 2. loeng (13.02.06). Aristoteles. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur poliitikafilosoof5, Platoni ideede edasiarendaja ja kriitik. Kui Platon oli müstiliste algetega ja kirjanduslike kalduvustega visionaarne filosoof-idealist, "poeet" filosoofias, siis Aristotelese on pigem süstematiseerija (Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust) empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja ning praktik.
annaabi.ee 
