Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt. Bossanovaviisidest oli "Palus pohli punetab" ja "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hill-billy kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt"
Partnerite võrgustik, võtmetegevused, võtmeressursid, väärtuspakkumine, kliendisuhted, müügikanalid, kliendid, kulude struktuur ja tuluallikad. 9 4. KOOSTÖÖ JA TULEVIK Ettevõtte konkurentsieelis seisneb selles, et ettevõtja on turul jätkusuutlik, ta toob välja, et konkurendid ei paku majutust kütteperioodil ning see teeb ta eriliseks. Ettevõtja näeb enda ettevõtet viie aasta pärast reaal pildis edukana ja laialt tuntuna. Hetkel käib kõige rohkem külastajaid suvel treeninglaagrite näol. Selleks, et edukamaks saada ettevõtja laiendab oma äri tehes kõrvalhoone rekonstrueerimise aga selleks on vaja finantseeringut seega püüab ta seda oma palgast kõrvale pannes saada, et projektiga alustada. Turundus ei ole kahjuks olnud väga aktiivne. Enamasti on sellest infot saadud kas inimeselt-inimesele või internetist. Enda koduleht on neil olemas, milleks on luuka.ee.
Sünteetilised keeled +/- muutevormid, nt. Jahimehe0 tappis karu. AGA nullmorfidega ee k käänded: vt jrgm slaid Aga mitte ainult analüütilistes keeltes: Muna õpetab kana, Ema peseb pesu, Hullunud kana peksab isa. Operatsiooni käigus pidasid kurjategijad kinni politseinikud. Piirivalvurid päästsid kolm Läti kalameest. Hoolekogu valigu direktor. Millal sõnajärg muutub? -lause esiletõste/ rõhuasetus muutub -lause infostruktuur muutub (infosrt= mida esitatakse uuena, mida tuntuna) Palju rahvast tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast. Prosoodia ..võib olla tähendust eristav vahend-sõnade tähenduserinevusi markeerib toon või rõhk NT hdi keel (afroaasia, tsaadi, Nigeerias) TOON. RÕHK: Kuidas te msnis kirjutate, kui tahate midagi rõhutada? *Morfeem-väikseim tähendusega keeleüksus *Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles *Allmorf-morfeemi variant (nt. Eesi k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd t nt lõunat ja 0, nt õuna) Vabad ja seotud morfeem
mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT · Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 49. Sõnajärg Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes!). Millal sõnajärg muutub? - lause esiletõste / rõhuasetus muutub - lause infostruktuur muuutub (infostr = mida esitatakse uuena, mida tuntuna) Palju rahvast tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast. 50. Süntaks, morfosüntaks Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. 51. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid 52
jaotus ehk mida esitatakse pealauses, mida lauselühendites, nominalisatsioonides ja kõrvallausetes. Uus ja fokuseeritud info tuuakse üldiselt pealausesse – see on keskne info. Kõrvallausetesse sisestatud konstruktsioonidesse paigutatakse sekundaarne info. Teksti tähendusstruktuuri seisukohalt väärib tähelepanu tekstistruktuur, kus fookuses on hinnang pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna. Võib ka sõnumiallika fookusesse tõsta ja sõnumi sisu sekundaarsena teatada. Kõigepealt tuleb leida teksti eesmärk, siis alles struktuur. Eesmärk määrab struktuuri. Räägitakse 3 struktuurist: kirjeldav, jutustav, arutlev. Tekstitüübid ja nende keelelised tunnused Tekstitüübid on universaalsed. Tekstid jagunevad kirjeldavateks, jutustavateks, arutlevateks kõikides keeltes ega sõltu ühiskonna omapäradest. Kultuur ja harjumused ei räägi kaasa.