kromosoomiarv 2n=64. Euraasia uluksiga on levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas,temast põlvnevad Euroopa lühi-ja pikakõrvalised sead ning osad Põhja-Hiina sead.T- test-2üldkogumi või tunnuse keskväärtuse võrdlemineKorrelatsioonanalüüsi kasut.-eesmärgiks valida välja väärtuslikumad loomad järgmise põlvkonna vanemateks,kelle järglased suurendavad karja.valiku efektiivsus on suurem,kui pärilikkusel on suurem osa tunnuse variatsioonis. Tunnustevaheline seos-r=-1....+1. Koefitsient näitab seose tugevust ja suunda.jaguneb ka fenotüübilisex ja genotüübil.Regressioonanalüüsi kasut- kui palju muutub teine tunnus siis,kui esimene temaga seoses olles muutub 1 võrra. Päritavuskoefitsient-valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel.Sugulus- jainbreebingukoef.-suguluskoef.-üx loom on teise eellane
kahe juhusliku suuruse vaheline lineaarne korrelatiivne seos.
Korrelatsioonimaatriksist näeb, et kõige suurem seos on uuritaval näitajal ( piima
toodang lehma kohta (ts) lehmapiima müügiga, looma kohta, seda nii kroonides kui
tsentnerites ning samuti on suurelt seotud piima toodang sööda kogusega looma
kohta. Korrelatsioonikoefitsient näitab tunnustevahelise seose tugevust, tunnuste
omavahelist sõltuvust. Korrelatsioonikoefitsient r on vahemikus [-1; 1].
Tunnustevaheline seos võib olla:
Tugev, kui r>0,7
Keskmine, kui 0,5
Siiski läbivad mõlemad jooned punkti, mille koordinaatideks on tunnuste väärtuste aritmeetilised keskmised. Mida rangem on seos kahe suuruse vahel, seda lähedasemad on need sõltuvused teineteisele. Kahe kvantitatiivse tunnuse vahel on korrelatiivne sõltuvus, kui joonte regressioonikordajad b ja d erinevad nullist. Funktsionaalse seose korral on d ja b teineteise pöördväärtused. Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid)
o Kui juhusliku suuruse asemel vaadatakse üksikmõõtmiste aritmeetilist keskmist, siis selle hajuvus (ja ka dispersioon) vähenevad võrdeliselt katsete arvuga. o Libisevat keskmist kasutatakse aegridade keskmistamisel (nn kaalutud keskmist), kus antud hetkele vastava keskmise arvutamisel võetakse ajaliselt kaugemad väärtused arvesse nõrgema kaaluga. · Korrelatsioon. o Korrelatsioon on tunnustevaheline seos. Korrelatsiooniväli e hajumisellips näitab, kus antud punktid asuvad, ellipsi pikemat pooltelge nimetatakse regressioonisirgeks. o Korrelatsioonikoefitsent näitab kui tugev side on. Omab väärtusi -1 < rxy < 1. Kui =1, siis on punktid tõusval regressioonisirge, kui = -1, siis asuvad punktid langeval regressioonisirgel (mõlemal juhul seos maksimaalne), kui =0, siis seos puudub.
erijuhtu, korrelatiivset sõltuvusust. Monotoonset sõltuvuse tugevust ja suunda iseloomustajana on levinuim Spearmani astak-korrelatsioonikordaja, korrelatiivsele seosele Pearsoni ehk lineaarne korrelatsioonikordaja r. Regressioonanalüüs tegeleb tunnustevaheliste seoste funktsionaalse kirjeldamisega (ehk matemaatilise võrdusena kirja panemisega) ning selle seose täpsuse, kasulikkuse ja olulisuse hindamisega. 3.1. Statistiline sõltuvus Statistiline sõltuvus on kõige üldisem tunnustevaheline seos, mida kasutatakse eelkõige nominaaltunnuste korral. Seose olemasolu hindamiseks kasutatakse kahemõõtmelist sagedustabelit, mida vaatasime valimi graafilise kirjeldamise juures. Tunnustevahelise seose graafiliseks uurimiseks on mõistlik kasutada sagedustabelis üldisi ja tinglike osakaale, sel juhul nimetatakse tabelit jaotustabeliks. Kui tunnused on sõltumatud, siis peaksid suhtelised sagedused
Siiski läbivad mõlemad jooned punkti, mille koordinaatideks on tunnuste väärtuste aritmeetilised keskmised. Mida rangem on seos kahe suuruse vahel, seda lähedasemad on need sõltuvused teineteisele. Kahe kvantitatiivse tunnuse vahel on korrelatiivne sõltuvus, kui joonte regressioonikordajad b ja d erinevad nullist. Funktsionaalse seose korral on d ja b teineteise pöördväärtused. Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid)
Villa peenus 0,57 22 Villa ühtlikkus 0,43 Villa tihedus 0,4-0,6 Kanad Munatoodang 0,2-0,3 Muna mass 0,6-0,74 Päritavuse arvutamise põhiliseks meetodiks on järglaste tunnuste regressioon vanemate tunnustele ja tunnustevaheline korrelatsioon poolõvedel. Aluseks võetakse seejuures sugulastevahelise kovariatsiooni komponendid ja nendevahelised fenotüübilised seosed. Sugulastevahelised kovariatsioonikomponendid leitakse suguluskoefitsiendist lähtudes. Suguluskoefitsient Kovariatsioon Korrelatsioon vanem - järglane 0,5 1/2 2A rpo= 1/2 h2 poolõved 0,25 1/4 2A rhs= 1/4 h2
annaabi.ee 
