nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on substantiiv (Õim 2001B: 555). Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) Substantiivse täiendosisega fraseoloogilised nimisõnad, milles põhisõna märgib metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, tühja tuult tallama tuuletallaja jne
aegvoolutunnusjoonest allpool ja temale võimalikult lähedal. · Sulavkaitsmed peavad rakenduma selektiivselt. · Kaitstava objekti parameetrite muutumine ei tohi mõjutada sulavkaitsme kaitseomadusi · Sulavkaitsme või tema sulari vahetus ei tohi nõuda pikka aega. Objekti täiuslikuks kaitsmiseks on vaja, et kaitsme sekund-ampertunnusjoon asuks kogu ulatuses kaitstava objekti vastavast tunnusjoonest allpool. Reaalselt aga sageli need tunnusjooned lõikuvad ja osutub, et piirkonnas A kaitse ei toimi, piirkonnas B aga toimib. Sulavkaitsme töö kulgeb kahes teineteisest oluliselt erinevas talitluses: 1. Normaaltalitluses 2. Lühistalitluses Normaaltalitluses, kus sular soojeneb ühtlaselt kogu oma ulatuses ja kogu eralduv soojus kandub ümbritsevasse keskkonda. Kõik ülejäänud sulavkaitsme osad soojenevad väljakujunenud ületemperatuurini, mis
võime väljundtunnusjoontelt leida sellele vastava kollektori ja emitteri vahelise pinge ja kollektorvoolu. Teades sisendvoolu (baasivoolu) muutusi, saame määrata ka väljundvoolu ja pingete muutused. On näha, et dünaamilist reziimi mõjutab nii koormustakistus (koormussirge asend) kui ka signaali tööpiirkond. Pinge- ja võimsusvõimenduse määramiseks on vaja ka dünaamilisi sisend-tunnusjooni Käsiraamatutes toodud sisendtunnusjoonte sari koosneb aga enamast ainult kahest tunnusjoonest UCE = 0 ja UCE > 0. Seda nullist erineval kollektorpingel antud tunnusjoont võibki kasutada dünaamilise tunnusjoonena sisendpinge ja -voolu vahelise seose leidmiseks (vt. p.6.4. toodud sisendtunnusjooni). Võimendi reziimide valikul ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk 50 dünaamiliste tunnusjoonte abil peab silmas pidama, et tööpunkt ei tohi üheski reziim ületada piirparameetreid. Tööpunkt peab alati jääma sissepoole joonisel 6.25 toodu.
6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC Kui ühendada teineteisele vastu kaks dioodtüristori, mille keskmised osad võivad olla ühised, saame sümmeetrilise dioodtüristori ehk DIAC-i. Selle ehitus, skeem, transistoridega aseskeem ja tingmärkide kujud on toodud joonisel 6.3 JOONIS 6.3. On ilmne, et sellise ehituse korral koosneb pinge-voolu tunnusjoon kahest eri- polaarsusega võrdsete lülitumispingetega dioodtüristori tunnusjoonest, nagu see on näha joonisel 6.4. I JOONIS 6.4. Mõned firmad toodavadki ainult DIAC-e, kuna elemendina on see universaalsem. 6.4. Trioodtüristor ehk SCR türistor Trioodtüristor erineb dioodtüristorist selle poolest, et lülitumispinge on välise vooluallika poolt tüüritav. Nimetus SCR türistor on tuletatud ingliskeelsest nimetusest Silicon Controlled Rectifier (eesti keeles reguleeritav ränialaldi). Avamise tüürimiseks
Unilateral Switch. 6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC Kui ühendada teineteisele vastu kaks dioodtüristori, mille keskmised osad võivad olla ühised, saame sümmeetrilise dioodtüristori ehk DIAC-i. Selle ehitus, skeem, transistoridega aseskeem ja tingmärkide kujud on toodud joonisel 6.3 JOONIS 6.3. On ilmne, et sellise ehituse korral koosneb pinge-voolu tunnusjoon kahest eri-polaarsusega võrdsete lülitumispingetega dioodtüristori tunnusjoonest, nagu see on näha joonisel 6.4. I JOONIS 6.4. Mõned firmad toodavadki ainult DIAC-e, kuna elemendina on see universaalsem. 6.4. Trioodtüristor ehk SCR türistor Trioodtüristor erineb dioodtüristorist selle poolest, et lülitumispinge on välise vooluallika poolt tüüritav. Nimetus SCR türistor on tuletatud ingliskeelsest nimetusest Silicon Controlled Rectifier
Tundlikkus: I/: [mA/Lm]; SSi 3, SGe 20 44 Fotomuunduri reziimis rakendatakse fotodioodile vastupinge, mis on tunduvalt kõrgem, kui foto E.M.J. ja pn-siirde valgustamisel potentsiaaltõkke kõrgus praktiliselt ei muutu. Selle tagajärjel jää- vad kõik vabanenud ja pn-siirde välja poolt eraldatud laengud fotodioodi. Seega fotodioodi selles reziimis pärivool puudub. Fotodioodi pimekarakteristik ei erine pooljuhtdioodi vastavas pinge- voolu tunnusjoonest ja läbib koordinaatide alguspunkti. Sel juhul läbib pn-siiret vool, mis tekib vähemuslaengukandjate liikumisest välispinge toimel. Valgustustiheduse tugevnemisel vastuvool kasvab, sest suureneb pooljuhi aatomite ionisatsioonist tekkinud laengukandjate hulk. Fotodiood töötab selles reziimis nagu pooljuhtdiood, mille vastuvoolu tüürib valgus. ................................... Emax: Si 0,5-0,6V; GaAs 0,87V Fototakisti (fotoresistor).
rootorimähise takistuse sõltuvust libistusest. Voolude jagunemine rootoriahela kahe haru vahel ning voolude jaotuse muutumine sõltuvalt libistusest imiteerib analoogilist voolu väljatõrjumise efektist tingitud voolude ümberjaotumise protsessi rootorimähise varrastes. Täpsustatud aseskeemid võimaldavad küllaldase täpsusega välja arvutada mootori mehaanilise tunnusjoone, mis erineb mõningal määral tunnusjoonest, mis on arvutatud tavalise aseskeemi alusel (joonis 6.5). Asünkroonmootori skalaarmudel on aluseks tema harilike juhtimissüsteemide loomisel. Skalaarmudeli alusel arvutatakse kõiki olekumuutujaid lihtsate algebraliste võrranditega, ainult mootori nurkkiiruse arvutamiseks kasutatakse elektriajami liikumise üldvõrrandit, st esimest järku diferentsiaalvõrrandit. Joonis 6.5 Dünaamika- ehk vektormudelid: kirjeldavad asünkroonmootori dünaamilisi
on võimalik üle minna ühelt kruvitunnusjoonelt teisele . programmjuhtimisega mootori stabiilsed pöörded ja seega ka võrku Välistingimuste raskenemisega nihkub kruvitunnusjoon teoreetilisest antav voolu sagedus ja pinge. Reguleeritava sammuga sõukruvi tööreziimide välja piiravad : vasakule . Teoreetilisest tunnusjoonest vasakul asetsevaid 1, Regulaatortunnusjoon ,mis ei võimalda mootori pöördeid tunnusjooni nimetatakse "raskekruvi " tunnusjooneks. 32.Laeva peamasina täiskäigu reziim ja optimaalse tööreziimi suurendada lubatust kõrgemale, Kohapeal seisva laeva peamasina töötamisel fikseeritud sammuga valimine. 2
Avatud, alalis-või Muundur Lihtne, odav Kallis, kõrgekvaliteediline vahelduvvoolu Kodukasutus, Töötlus, kallid, väike Suur täpsus, hea dünaamika, hea Põhitunnus masstootmine jõudlus lineaarsus Iga ajami talitlus sõltub väga palju koormusmasina mehaanilisest tunnusjoonest. Kõige levinumad koormuste tüübid on järgmised: · kiirusest sõltumatu koormusmoment (konstantne moment), 57 · kiirusest ruutsõltuvuses koormusmoment (muutuv moment), · kiirusest lineaarselt sõltuv moment (lineaarne moment), · kiirusest pöördvõrdeliselt sõltuv moment (pöördvõrdeline moment).
annaabi.ee 
