· Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus Mulgi murdes on produktiivsed (loovad) mitmed mujal vähelevinud sõnatuletusmallid. Nii esineb a-, ä- tüvelistest kahesilbilistest verbidest tuletatud k- liitelisi deverbaale, nt annak "väike and", nüssäk "lüps", testak "pärm". Ka on Mulgile iseloomulikud ve-sufiksilised omadussõnad mõnede *eta-adjektiivide vastena, nt libeve "libe", pudeve "pude", sileve "sile".
(üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010) Hääldus: alates kolmandast silbist a ja ä > e, vokaalide kadu rõhututes silpides, pronoomenites esilbi järel n-i kadu, klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel. Morfoloogia: imperatiiv keeldkõnes –da infinitiivi kujuline, sünteetilised vormid minevikulise tingiva kõneviisi puhul, hVn-lõpulised seesütleva käände vormid mõnedes adverbistunud vormides, e-tunnuselised mitmuse vormid. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Kasutatud allikad: Halliste valla koduleht http://www.halliste.ee/?id=1162 külastatud 12.05.2014 Ilves, Kristi 2012. Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides. Magistritöö. Ilves, Kristi. Mulgikeele tüüvihk. 2010. Tallinn: Aktaprint. Kangur, V. Halliste valla elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit. E., Päll, P., Viikberg. J. Eesti murded ja kohanimed. 2009.
vormides, nt laits ‘laps’; palatalisatsiooni puudumine, nt nänni ‘ema’, äti ‘isa’; Tarvastu, Paistu järgsilpides e – a, nt obeza ‘hobused’; Morfoloogia imperatiivi keeldkõnes da-infinitiiv, nt ärä minna ‘ära mine’; tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’; hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm Halliste, Karksi, Paistu murrak. Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni.
· Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin' · Kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1 ja 2 pööre, vormid võivad kattuda (maq maka miiq maka, saq makat tiiq makat), 3
Genitiivi -n on enam-vähem kadunud, on säilinud üksikutes stereotüüpväljendeis. Komitatiivi asemel on postpositsioon kaas. Mitmuses on ülekaalus de-mitmus, mis näitab, et 17.saj alguses oli de-mitmus eesti keeles juba üldlevinud. Mitmuse osastavat leidub harva, selle asemel kasutatakse mitmuse nimetavat. Võrdluse tunnus on mb. Verbi ainsuse 1. pöörde lõpu kasutus on vahelduv. Mitmuse 3. pööre on tugevaastmeline. Infinitiivid on da-tunnuselised. Imperatiivi ainsuse ja mitmuse 3. pöördel on lõpp t. Tingivas kõneviisis on pöörde lõpud. Mineviku kesksõnad enamasti nud/-tud-lõpulised. Adverbides possessiivsufiksite rudimendid. Saksapärane lausestus. Genitiivi asemel elatiiv. Paljud sõnad esinevad vanemal häälikulisel kujul. Rikas sõnavara: arhaismid. Vana arvusüsteem. Saksa laensõnad. Kirde-Eesti rannikumurde ja läänemurde jooned. Sarnaneb Wanradt-Koelli katekismuse