Esimene vaatus I stseen: Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsu...
Shakespear Hamlet- 1. küsimused I vaatus I stseen Mis toimub lossimüüril? Kui usutav on see asjaosaliste jaoks? Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. (lk 8-9) Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10)
tullakse ründama. Hiljem selgus et see oli vaid Enomaios, kes jõudis uute meestega Spartacusele järgi. Koidu ajal hakkasid puhuma sarved ja gladiaatorid rivistusid kohe lahingukorda. Pärast ülevaatust saatis Spartacus ühe maniipuli toitu otsima ja teise puude järgi. Teised gladiaatorid, kes olid jäänud astangule, võtsid kätte kirved ja hakkasid kaljudest kive välja raiuma, et kasutada neid vaenlaste peale heitmiseks. Järgmise päeva koidul ärkasid kõik tunnimeeste häältepeale. Kaks kohorti roomlasi tribuun Titus Servilianuse juhtimisel tulid gladiaatoritele kallale tungima. Toimus väga lühike ja verine lahing, milles Servilianus langest Spartacuse käe läbi. Roomlased purustati ning gladiaatorid viisid endaga kaasa suure hulga relvi. 12.PEATÜKK Kui sõnum Servilianuse lüüasaamisest lähemaisse linnadesse jõudis, tõusis kogu Kampaanias ärevus
oma KP positsiooni ja neil oleks ühendus oma KP positsiooniga; ●● tulistavad ainult enesekaitseks; ●● julgestaja on väljaspool laagrit ainult päevasel ajal, öösel tunnimhed KP positsioonil lahingupaarina; ●● julgestaja ei lahku positsioonilt, vaid teda vahetatakse välja; ●● lahingupaarina positsioonil olles saab üks paarilistest tuua vahetuse po- sitsioonile. Etapp 5 − Kindlustamine ja rutiin: ●● alustatakse peale tunnimeeste väljapanekut; ●● valmistatakse positsioonid ja tulealad (esmalt tunnimeestele, siis KP ja siis jaole), kaevatakse varjed, seatakse üles häireseadmed, julgesta- takse miinidega (suundmiinid), puhastatakse liikumisrajad (positsioonid liikumisraja välisküljel), kasutatakse sidepidamisnööri (tunnimees → KP → jaoülem → RÜ), rajanööri; rajanööridel kasutada sõlmi, pulki, et leida pimedas oma positsioon; nööridest väljapoole puhastada rada (ca 50cm
rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moona puuokste ja lehestikuga. Pilt 2.112 113 TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES Allüksuse paiknemiskoha julgestaja peab teadma: · oma positsiooni asukohta; · ülema asukohta; · kui kasutatakse raadiot siis sageduste ja kutsungite muutumist; · andmeid vaenlasest; · vaatlusala; · teiste tunnimeeste asukohti; · miiniväljade, tõkete asukohti; · tegevust häire korral; · häireandmise viisi; · tunnussõna ja selle vahetamise aega; · tuleavamise korda; · alal liikuvaid oma üksusi; · vahetuse aega; · tegevust keemiahäire korral. Julgestaja püsib varjatuna ja jälgib vaatlusala vastavalt vaatluse teostamise reeglitele. Allüksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus juhul, kui läheneb alla pooljao suurune üksus: · jää varjatuks;
annaabi.ee 
