Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta
esinemise puhul. · Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" · Isiksus teatud kogus sotsiaalseid rolle? EKSAMI KÜSIMUS!?!?!?!!!!:( Doing is beliveing! VII Loeng Epistemoloogia teadus teadmisest/tunnetusteooria/gnoseoloogia teadus sellest tarkusst filosoofia üks põhivaldkondi, kus küsitakse · Teadmise võimalikkuse ja selle objetiivsuse kohta · Tunnetusmehhanismide kohta kust see lähtub, kust ma aru saan asjadest? · Tõe olemuse kohta kuidas eristada tõde ja vale ja mis see tõde üldse on? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomeloogia · Pragmatism Tegelikkuse ja näivuse eristuse näited: A. Peeter on hea sõber B. Peeter käitub hea sõbra kombel A. Peeter armastab mind B
halva eluviisi eest. Ekslevad senikaua kuni kirg endise saatja järele aheldad nad taas kehasse. Üldjuhul loomade kehadesse. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Küsimusele kuidas teda matta, vastab Sokrates, et nii kuidas aga meeldib. Eeldusel, et Sokrates ei suuda nende eest põgeneda. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide kohta ja tõe olemuse kohta. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A) Mari on sõbralik. B) Mari käitub sõbraliku inimese kombel. A- laused on väied tegelikkuse kohta, kuidas asjad tegelikult olid, olenemata minu juurdepääsule antud tegelikkusele. Sõltumata sellest kuidas minuni see teadmine on jõudnud/vahendatud.
Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Vastused küsimustele epistemoloogia loengu kohta 1) Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tegelevad teadmiste võimalikkuse ja objektiivsuse, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse uurimisega. Kuidas me oma maailma tunnetame? Kas suudame eristada tegelikku tõde ja näilisust? Mis teeb tõest tõe? Nende küsimuste juures tegeleb gnoseoloogia puhtalt meie tajudega ehk teadmine teadmisest, epistemoloogia aga nende tajude muundamisega millekski arusaadavaks, mõistetavaks. 2) Epistemoloogias oluline tegelikkuse ja näilisuse eristamine on äärmiselt oluline inimeste
89. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia on üks filosoofia põhivaldkondi. Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tähistavad sama asja. Küsitakse teadmise võimalikkuse ja selle objektviisuse kohta- Kas me saame mida tõsimeeli uskuda või saame ka midagi väita? Kas oskame eristada tõde ning kuidas seda teha? Räägitakse ka tõe olemusest, tõe omadustest. Küsitakse veel tunnetusmehhanismide kohta- kuidas me tõeni jõuame? Selle järgi saab eristada epistemoloogia põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia (filosoofilise uurimise aluseks on fenomen), pragmatism (asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele
annaabi.ee 
