vasturääkivuse seadus. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde . Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. Kogemusotsustused on alati sünteetilised. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetiline aga on avardav ning rohkendab antud sisu. Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see, et tunnetusallikad pole empiirilised, seega ei tulene need kogemusest. Seega peab a priori
mida peaks rahuldama ka võimalik tulevane teaduslik metafüüsika. Viimane peaks seetõttu omama mõningaid selliseidki tunnuseid, mis olid olnud iseloomulikud neile vormidele, milles inimmõistuse metafüüsilise huvi senini oli teostunud. Kant toob välja kolm parameetrit, mille alusel on mõttekas erinevaid teadusi omavahel võrrelda ja nende eripära määratleda. Need on erinevused tunnetusobjektides, tunnetusallikas ja tunnetusviisis. Mis puudutab metafüüsika tunnetusobjekte, siis sellistena osutab Kant “Prolegomenas” ühelt poolt “kõrgeimat olemust ja sealpoolset maailma” (lk. 29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest, siis on metafüüsika objektide puhul tegemist millegi sellisega, mis peab paratamatult asuma “väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast
t. samm-sammult arutledes. Lõpliku selguseni seejuures ei jõuta, mistõttu ei ole diskursiivne filosoofiline tunnetus võimeline ka sellisteks apodiktilisteks tõestusteks nagu intuitiivne matemaatiline tunnetus. Niisuguse filosoofilised väited, mida püütaks tõestada “otse mõistetest” tuletamisega, oleksid pelgad “dogmad”, mis ei kannataks kriitikat ja mille vastu Kanti mõistusekriitika just suunatud ongi. Vt. “Prolegomena …” § 7, 12, märkus I. Meelelisus kui tunnetusallikas ja selle eripära arutegevusega võrreldes . Kanti teoreetiline filosoofia tahab eelkõige saavutada seda, et inimliku tunnetusvõime kriitika kaudu saaksid selgitatud teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Kriitika tähendab siin esma- joones erinevate tunnetusvõimete üksteisest piiritlemist ja analüüsi. Kaheks peamiseks inimlikuks tunnetusvõimeks on Kanti järgi meelelisus ja mõtlemine.
Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmise algallikani – tee selleni oleks lõputu” [seals., lk. 1842]. Niisugune kontrollimine peab paratamatult olema lõputu, kui igas tunnistuses kasutatud teadmisi peaks omakorda jälle viima tagasi nende algallikaks olevate tunnistajate väidetavatele vaatlustele, mida kirjeldades kasutavad viimased paratamatult jällegi samamoodi kontrollimist vajavaid teadmisi jne. Kuid ka ratsionalismi poolt esile tõstetud tunnetusallikas ei vasta neile ootustele, mida traditsiooniline teadmise allika õpetus sellega seob: “Intellektuaalne intuitsioon ja kujutlus on ülitähtsad, kuid needki pole usaldusväärsed: nad võivad asjadest küll väga selge pildi anda, ent ometi eksiteele viia” [seals., lk. 1850]. Seetõttu soovitab Popper epistemoloogia küsimuseasetus muuta. “Alati on küsitud umbes niisuguses vaimus: “Millised on parimad teadmise allikad – kõige usaldatavamad, mis meid ei
Eriti räägib 1-3 tunnetusvõimest, muud on niisama möödaminnes kirjas. Selline kriitiline analüüs peaks viima vastusele, mida ta otsib. 2. Seminar. 1-5 prg Metafüüsika eripära ja tema võimalikkus. 19-38 lk. Küsimus: mis on metafüüsika eripära?(?) Võrrelda teiste teadustega. Metafüüsikat vaadeldi teiste teadustega. Leida eripära teistest teadustest. Tuuakse välja kolm kriteeriumit: objekt, tunnetusallikas ja tunnetusviis. Küsimus allika järele ehk kus meie teadmised pärinevad. Teadmise allikaks jagunevad empirismiks ja ratsionalismiks. Räägitakse metafüüsilisest tunnetusest ehk tunnetus ei saa olla kogemusest lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus. Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist).
annaabi.ee 
