0,4...2,0 m). Sellised tunnelid võivad olla rajatud kas mitme liigi jaoks või spetsiaalselt teatud looma tarvis (nt mägratunnelid) (Keppart, 2006). 16 Joonis 10. Kahala läbipääs (Eluslooduse seire I etapp Tallinn-Narva maanteel. Maanteeamet, 2006). 6.6. Truup Truup, mis viib väiksemad ojad ja kraavid maantee alt läbi; tarvitatakse mõnikord ka väikeulukite tunnelina. Seda aga peamiselt kuiva kliimaga maades, kus truup on enamiku ajast kuiv. Loomad ei läbi ümmargusi vooluveetruupe kuigi meelsasti, sest nad eelistavad neljakandilisi läbipääse (Keppart, 2006). 17 Joonis 11. Kaksiktruup 38. kilomeetriposti juures Tallinn-Tartu mnt (Klein, Rajasaar, 2005). 6.7. Pikendatud maateesild
27): vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida a) paigaldatud kraavi, b) paigaldatud täitesse, c) valmistatud pinnases lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi (tunnelina või surutud horisontaalsuunas pinnasesse), 2. toru jäikusest, jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks piiratud osas, kuid see osa on tunduvalt suurem, kui aktiivsurve puhul ja 3. toru ümbritseva pinnase omadustest, 4. toru aluse konstruktsioonist. lihkejoon sirge (joon5.13). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: asub seina ning joone 5 vahel
Torule teda ümbritsevast pinnasest mõjuva koormuse suurus sõltub: 1. toru paigaldusviisist (joonis 10.26): 118 a c b Joonis 10.26 Torude asetamisviisid a) paigaldatud kraavi, b) paigaldatud täitesse, c) valmistatud pinnases (tunnelina või surutud horisontaalsuunas pinnasesse), 2. toru jäikusest, 3. toru ümbritseva pinnase omadustest, 4. toru aluse konstruktsioonist. Käesolevalt on käsitletud ainult kraavi asetatud jäikadele torudele mõjuvat koormust. Toru koormab kraavi tagasitäite omakaal. Kraavi seinad on looduslikust pinnasest, mille jäikus on täitepinnase omast suurem. Täite vajumine omakaalust põhjustab pinnase vertikaalse liikumise
korraga kogu Universumit hõlmav nähtus. See tähendab seda, et keha teleportreerub ajas kõige eksisteeriva suhtes ( väljaarvatud iseenda suhtes ). Kui inimene rändab ajas, siis ta ise nooremaks või vanemaks ei muutu, kuid kogu tema ümbritsev maailm muutub vastavalt selliseks, millisena see maailm oli sellisel ajahetkel, kuhu ta ajas parajasti rändab. Järgnevalt vaatame seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama. Selleks koostame aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli: Aegruumi auk: Aegruumi tunnel: Tegemist on aegruumi auguga. Mida Aegruumi auk on nagu aegruu- enam augu tsentrile lähemale, seda enam mi tunnel. Mida kaugemale
See tähendab seda, et keha teleportreerub ajas kõige eksisteeriva suhtes ( väljaarvatud iseenda suhtes ). Kui inimene rändab ajas, siis ta ise nooremaks või vanemaks ei muutu, kuid kogu tema ümbritsev maailm muutub vastavalt selliseks, millisena see maailm oli sellisel ajahetkel, kuhu ta ajas parajasti rändab. 1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild Järgnevalt vaatame seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama. Selleks koostame aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli: Aegruumi auk: Aegruumi tunnel: Tegemist on aegruumi auguga. Mida Aegruumi auk on nagu aegruu- enam augu tsentrile lähemale, seda enam mi tunnel. Mida kaugemale