Tunneliefekt. · Kui potentsiaalibarjäär on piisavalt õhuke, võib osakese leiulaine tungida barjääri sisse. · Barjääris väheneb leiulaine amplituud kiiresti. · Õhukese barjääri korral laine ei sumbu täielikult ja osake osutub teisele poole Tuumareaktsioonidest põhineb barjääri jõudnuks. alfalagunemine tunneliefektil. Alfaosake saab väljuda tuumast just tunneliefekti abil · Seda nähtust nimetatakse tunneliefektiks. 22.11.12 27 Bohri aatomimudel · Elektroni leiulained püsivad aatomis elektriliste Bohri postulaadid.tõmbejõudude mõjul. ·Elektronid Kuna elektron saab olla võivad aatomis nn.ainult liikuda Orbiidil, siis kindlatel Kuna seisulained on seotud lainepikkuse ja peavad ka statsionaarsetel leiulained olema
võib laine siiski läbida barjääri oluliselt kahanenud amplituudiga. See tekitab võimaluse, et osake võib ka barjääri ületamiseks ebapiisava energia korral osutuda teisel pool barjääri olevaks. See vastaks nagu tunneli tekkimisele. Tegelikkuses pole muidugi miskit tunnelit. On tegu vaid osakese laineliste omadustega seotud efektiga, kus laine suudab läbida barjääri ja kannab niimoodi ka osakese teisele poole barjääri. Situatsiooni nimetatakse "tunneliefektiks". Tunneliefekt 1. Näiteid: Radioaktiivne lagunemine, kus eralduvad a-osakesed, mis saavad väljuda tuumast tunnelleerudes. Väga tugevas elektriväljas võivad elektronid väljuda ka kuumutamata ja valgustamata metallist. See on tuntud nn. Külmemissiooni nime all. Sellel nähtusel põhineb tunnelmikroskoobi töö.
Piisavalt õhukese barjääri korral võib laine siiski läbida barjääri oluliselt kahanenud amplituudiga. See tekitab võimaluse, et osake võib ka barjääri ületamiseks ebapiisava energia korral osutuda teisel pool barjääri olevaks. See vastaks nagu tunneli tekkimisele. Tegelikkuses pole muidugi miskit tunnelit. On tegu vaid osakese laineliste omadustega seotud efektiga, kus laine suudab läbida barjääri ja kannab niimoodi ka osakese teisele poole barjääri. Situatsiooni nimetatakse "tunneliefektiks". Näiteid: Radioaktiivne lagunemine, kus eralduvad -osakesed, mis saavad väljuda tuumast tunnelleerudes. Väga tugevas elektriväljas võivad elektronid väljuda ka kuumutamata ja valgustamata metallist. See on tuntud nn. Külmemissiooni nime all. Elektrivälja tugevus peab seejuures olema üle 109V/m. Sellel nähtusel põhineb tunnelmikroskoobi töö. Tunnelmikroskoop Tunnel-mikroskoobis
Seda avaldist nimetatakse läbilaskvusteguriks ( D ). D väheneb väga kiiresti osakese massi m suurenemisel. Kuid viimase võrrandi e astmes oleva avaldise on võimalik kirjutada järgmisele kujule: Kuna osakese lainepikkuse avaldis on järgmine siis saame e astmeks järgmise avaldise: Kuid sellel avaldisel on ka üldisem kuju: kus U = U ( x ). Sellist nähtust nimetatakse sageli tunneliefektiks. Suurus U0 E on ju tegelikult osakese ( kineetiline ) energia. Osakese lainepikkus ja energia on omavahel väga seotud. Osakese lainepikkus ju sõltub energiast järgmiselt: Siin on näha seda, et mida suurem on osakese energia ja/või mass, seda väiksem on osakese laine- pikkus. Kui aga lainepikkus on võrdne barjääri laiusega või on sellest suurem ehk kui E < U0, siis on olemas nullist erinev tõenäosus selleks, et osake läbib potentsiaalbarjääri, mis on täiesti võimatu
Seda avaldist nimetatakse läbilaskvusteguriks ( D ). D väheneb väga kiiresti osakese massi m suurenemisel. Kuid viimase võrrandi e astmes oleva avaldise on võimalik kirjutada järgmisele kujule: Kuna osakese lainepikkuse avaldis on järgmine siis saame e astmeks järgmise avaldise: Kuid sellel avaldisel on ka üldisem kuju: kus U = U ( x ). Sellist nähtust nimetatakse sageli tunneliefektiks. Suurus U0 E on ju tegelikult osakese ( kineetiline ) energia. Osakese lainepikkus ja energia on omavahel väga seotud. Osakese lainepikkus ju sõltub energiast järgmiselt: Siin on näha seda, et mida suurem on osakese energia ja/või mass, seda väiksem on osakese laine- pikkus. Kui aga lainepikkus on võrdne barjääri laiusega või on sellest suurem ehk kui E < U0, siis on olemas nullist erinev tõenäosus selleks, et osake läbib potentsiaalbarjääri, mis on täiesti võimatu
Seda avaldist nimetatakse läbilaskvusteguriks ( D ). D väheneb väga kiiresti osakese massi m suurenemisel. Kuid viimase võrrandi e astmes oleva avaldise on võimalik kirjutada järgmisele kujule: Kuna osakese lainepikkuse avaldis on järgmine siis saame e astmeks järgmise avaldise: 87 Kuid sellel avaldisel on ka üldisem kuju: kus U = U ( x ). Sellist nähtust nimetatakse sageli tunneliefektiks. Suurus U0 – E on ju tegelikult osakese ( kineetiline ) energia. Osakese lainepikkus ja energia on omavahel väga seotud. Osakese lainepikkus ju sõltub energiast järgmiselt: Siin on näha seda, et mida suurem on osakese energia ja/või mass, seda väiksem on osakese laine- pikkus. Kui aga lainepikkus on võrdne barjääri laiusega või on sellest suurem ehk kui E < U0, siis on olemas nullist erinev tõenäosus selleks, et osake läbib potentsiaalbarjääri, mis on täiesti võimatu
annaabi.ee 
