suurpealetungi. Rünnak oli hästi kavandatud ja kiire nädala lõpuks olid Soome väed Laadoga järve ääres. Juuli lõpuks oli Mannerheim valmis sõplikuks rünnakuks. Karjala oli taas meeleheitlik ja verina lahingutanner. Augusti lõpuks oli väed juba Viipuri juures. 29 august 1941, 16 kuud pärast Talvesõda lehvis linnas taas Soome lipp. Sakslased tahtisid et Soomlased aitaks neil vallutada Leningradi kui Soome ei olnud nõus ründama ja ka mitte tungime edasi Nõukogude Liitu, nende kahe teoga andis Soome mõista et nad ei võitle Saksa põhimõtete nimel vaid oma kodumaa nimel. 1941 aasta augustis olid Karjala armee jõudnud Syvärinjoele. See oli 60 km 1939 aasta piirist. Inglismaa kuulutas Soomele sõja 6 detsembril Soome iseseisvuspäeval. Mannerheimili avaldatud pidevalt survet Nõukogude Liitu edasi tungimiseks kui tema keskendus tugeva kaitseliini ehitamisele. Sõda venis ja soomlased viiisd
Tantsus peitub suurim jõud, mis avaldub liikumise nõtkuses ja külluslikkuses. Nii üllatab meid Sophoklese kangelaste keel oma apolloonilise kindluse ja säravuse tõttu. Otsekohe võime end kujutleda nägevat nende olemuse sisimat alust. Imestades, et tee selle põhjani on nii lühike. Kui me aga kord juba silmame pinnale tõusvat ja nähtavaks saavat kangelase iseloomu... Mis oma põhjas ei ole midagi muud kui tumedale seinale heidetud valguspilt, läbinisti näivus... Tungime me üha enam müüdi sisse. * Nii kogeme me äkki fenomeni, mil on aga teadaoleva optikaga vastupidine suhe. Nii nagu me jõulise katsega päikesesse vaadata end pimedaks muudame, aitavad meid tumedad värvilised klaasid ravivahendina silme ees. Ka Sophoklese kangelaste valguspildiilmingud, maskide apolloonilisus on looduse sisimasse ja hirmuäratavasse vaatava pilgu hädavajalikud katted. Ainult et silmi vigastas jube öö
Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" ( Authentisch leben,Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundyb, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. Me näeme konkreetses persoonis abstraktsiooni, samamoodi nagu tema iseendas ja meid näeb abstraktsiooni. Rohkem me ka näha ei taha. Me jagame üleüldist foobiat, äkki lähenema teisele inimesele liialt, äkki tungime läbi pealispinna tuumani, sellepärast näeme me meelsamini vähem temast, mitte enam kui me arvame järgnevaks ettevõtmiseks temaga vaja minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes. Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me
,,Meie saatuse otsustab lahing!" ,,Vaenlane läheneb!" Selle hüüde peale haarab Agamemnon vöölt helkiva mõõga ning, jätnud Menelaose Machaoni hooleks, hüüab: ,,Olgu, las tulla! Kindlasti ei aita Zeus lepingumurdjaid troojalasi!" Enne, kui kuningas ronib lahinguvankrile, mille ette on rakendatud kaks suurepärast tantsisklevat ratsut, kõnnib ta oma väe ridade eest läbi, et neid üle vaadata, ja ütleb: ,,Hetk on saabunud, Kreeka pojad! Siin otsustatakse meie saatus! Kui võidame, tungime Troojasse, kui kaotame, tungivad vaenlased meie laagrisse, põletavad meie laevad ja võtavad meilt lootuse jõuda tagasi kodumaale. Odysseus, ma loodan sinu peale! Kreeta kuningas Idomeneus, ole vapper lahingus! Sangarid, Aiased, Oileuse poeg ja Telamoni poeg, kui teised mu kaptenid oleksid sama tugevad kui teie, oleks sõda ammu lõppenud! Nestor, mu sõber, võitle minu kõrval! Diomedes, seisa sirgelt oma sõjavankril ja lajata neile! Edasi, kreeklased! Lahingusse!..." V laul
Või on tal mitu lõhna? Kuid maailm ei saa sisaldada sama palju lõhnu kui on võimalikke tajuaparaate, sest siis oleks samal objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavadki lõhnad asuma vaimus, kus mujal. = Sekundaarsete kvaliteetide idealism. Ka Rene Descartesi järgi ei saa meeli alati usaldada - meeled informeerivad meid sellest, mis on kehale kasulik või kahjulik, ent nad ei anna meile aimu asjade olemusest. Kui me kasutame oma mõistust ning tungime läbi meelte poolt edastatud andmete, siis millise maailmani me jõuame? 55. Kaks maailma (pilti) Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe maailma(pildi) vahel, millest me pole vabanenud tänini: - maailm nagu ta on antud meile (see igapäevane värviline, soe, lõhnav, kärarikas maailm) /ilmnev pilt/
annaabi.ee 
