Kui Goethe arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus. Goethe jäi arusaama juurde, et inimene peab olema mässaja, kes tõuseb üles inertse maailma vastu. See leiab kinnitust ka ,,Noore Wertheri" kannatustes" (1774). Werher peab lugejaid veenma, et tunde erk inimene on palju nõrgem, kui arvestav ja kaalutlev tüüp ehk siis terve mõistuse kummardaja, kes käitub alati nii, nagu talle kasulikum on. Tunderikas inimene saab jagu oma egoistlikest huvidest ja suudab tõusta ning arendada endas eeldusi, mis loodus on talle kaasa andnud. Kaasaegne ühiskond moonutab inimest, sellistes tingimustes ei saa inimene areneda. Ta ei jõua ega suuda mõista looduse poolt kaasa antut lõpuni. Goethe pidas eelkõige silmas seda kuidas inimesed saaksid ennast inimlikemaks muuta. Inimlikkus käib aga kaasa lihtsate inimestega, sest nende ja nende keskel elab armastus, elab kirg, mis ei
mille vahel väävelhappega immutatud vildikiht). Kunst ·Inimesi vallanud pinge ja rahutus kandusid kunsti, mis muutus samuti rahutumaks ja konfliktsemaks. Kunstile avaldasid mõju ka ·vastureformatsioon ·usufanatismi uus tõus ·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2
Elekter Esimese elektripatarei ehitas 1782.a A. Volta. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid e generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. 18.KUNST : Üldiseloomustus,arhitektuur ja skulptuur. Barokk 16.saj lõpus ei vastanud harmooniline ja ilu ülistav renessanss-stiil enam tellijate maitsele ning uudsele arusaamisele maailmast.Kunstile avaldas suurt mõju ka vastureformatsioon ja usufanatismi uus tõus.Kunst pidi olema tunderikas.17 sajandil tugevnesid absolutistlikud monarhiad.Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks.Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi
Herakles. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole. Aigeus oli T peale tegelikult kade ning tahtis teda ära mürgitada. Samas kui Medeia ulatas T'le mürgikarika, tõmbas T mõõga välja ning isa tundis poja ära. "HERAKLES" H oli kreeklaste suurim kangelane. H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. Lapsena tappis H maod, kes tulid neid une pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12-aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera käsul hulluks ning tappis oma 3 poega ning Megaira. Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad,
Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. H sündis Teebas, Zeusi ja Alkmene (Amphitryoni, väepealiku naine) poeg. Algselt arvati Amphitryon H isaks. H oli ka vend Iphikles=Eurystheus. Lapsena tappis H maod, kes tulid neid une pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera
Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. H sündis Teebas, Zeusi ja Alkmene (Amphitryoni, väepealiku naine) poeg. Algselt arvati Amphitryon H isaks. H oli ka vend Iphikles=Eurystheus. Lapsena tappis H maod, kes tulid neid une pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12-aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H
annaabi.ee 
