Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas? Maitse tajumises osaleb ka haistmine, näiteks, kui inimesel on nohu ja ta ei tunne hästi lõhnu, ei tunne ta hästi ka maitset.
51. Müra mõju kõrvale. Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Tihti puutuvad noored rohkema müraga kokku kui nende vanemad. Vali muusika, lärm koolis jne. Kõrvale pandav pinge on suurem 52. Kuidas saab peaaju informatsiooni pea asendi muutumise kohta? Pea asendit muutes annavad sellest märku erinevad retseptorid, mis edastavad närviimpulsse ajju. 53. Mis toimub inimese organismis, kui ta komistab, kuid jääb püsti? Tunderakke ümbritsev sültjas aine liigutab karvakesi ja ärritab tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Samuti liiguvad vedelikus olevad kristallid ja annavad teavet keha asendi kohta. 54. Mis juhtuks, kui keskkõrva luukeste ühendused muutuksid liikumatuks? Luukesed ei saaks võnkuda ning helilaineid edastada. 55. Kuidas ja kus muutub mehaaniline võnkumine närviimpulssideks? Teos paikneb arvukalt karvakestega kuulmisrakke. Keskkõrvast tulnud võnked
..........................., kaugelenägevuse korral aga.................... 4. Sisekõrvas paiknev .................................. kindlustab kuulmisaistingu, tasakaaluaistingu tekkel on olulised aga.......................................... ja ......................................... 5. Maitse tajumise kindlustavad keele pinnal paiknevad............................................, mille külgedel ja tipus asuvad tunderakke sisaldavad................................................ 7.Täienda skeemi. HELILAINETE LEVIMINE SISEKÕRVA Heliallikas- .............................. - ........................................... - ........................................ - ................................- kuulmisrakud 8 . NIMETA Naha tulndlikkust kindlustavad retseptorid(3) ..................................................................................................................................
vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, milles on vedelik. Keha asendi muutmisel ärritab liikuv vedelik vastavaid tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda ja inimene tunnetab enda asendit ja liikumist. Lihastes ja liigestes on närvirakkude kogumikud, mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Nahk Nahas on tunderakkude kogumid ehk retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia
* psüühikahäired Hirudoteraapia ehk kaaniravi Millised on kaanid? Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda
Tumesinine Kollane http://www.ebu.ee/esitlus/mhk_meeled.ppt Kompides saame kindlaks teha esemete kuju, struktuuri, suurust ja temperatuuri. Nahas on tunderakud, mis tajuvad valu, survet, külma, kuuma, puudutust. Nahk on oluline meelelund, mille abil saame infot keskkonnast. Nahk on eriti tundlik sõrmedel, huultel ja jalataldadel. Seljal on suhteliselt vähe tunderakke. Imikud teevad kompimise teel kindlaks esemete omadusi, avastavad ja tunnetavad maailma. Pimedatel on kompimine juhtiv meel, nad kasutavad nn punktkirja.
inimese verd suudab imeda, ongi meie loo peategelane - apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki
annaabi.ee 
