aastal kantaadiga ,,Kadunud poeg". Debussy esimeseks teoseks oli Stephane Mallarme luulest inspireeritud sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse Euroopa muusikas esimeseks impressionismi näidiseks. Mallarme leidis, et Debussy sümfooniline prelüüd ületab imetlustäratava tundepeenuse poolest isegi tema luulet. Prelüüdis pole läbivat muusikalis-dramaturgilist arendust, teos on üles ehitatud sisuliselt vaid ühele meloodilisele kujundile, see koosneb kromaatiliselt laskuvatest ja tõusvatest intonatsioonidest. Flööt esitab seda materjali enamjaolt Joonis 1. Claude Debussy orkestris ainsa instrumendina. Selles teose orkestratsioonis
Shelley suurtes luulevormides kuulsaimad teosed, Spenseri stroofis pikem poeem ,,Islami ülestõus" ja varieeritud värsis lüüriline draama ,,Vabastatud Prometheus" näitavad tema aadete ülevust inimlikkust. Shelley jõudis kirjutada veel teisegi lüürilise draama, Kreeka vabadusvõitlusest innustatud ,,Hellase". Ideaalsest finaalist loobus Shelley vaid blankvärsilises draamas ,,Censi". Kujundeis märksa konkreetsem oli Shelley lüürika. Just siin saavutas ta tundepeenuse. Tema luuletused: ,,Ood läänetuulele", ,,Lõokesele", ,,Pilv" ja Keatsi surmast ajendatud eleegia ,,Adonis". Lüürilised luuletused paistsid silma musikaalsusega. John Keats(1795- 1821) Ta kuulus alamasse keskklassi. Jäi 15.aastaselt orvuks. Õppis Enfieldi koolis, oli seejärel kirurgi õpilaseks. Tema varastest luuleteostest paistis silma eriti sonett ,,Chapmani Homerose esmalugemise puhul". Kuigi tema esikteosel ,,Luuletusi" polnud
üldistanud. Kunstnikke on kaasa haaranud ilu kirjeldamine ja loomine. Nende kahe vahel on esteetilise elamuse analüüs jäänud välja arendamata või seosetuks. 8. Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi) Esimene on didaktiline. Esteetilise võime rakendamine, otsuse tegelik langetamine ja kiituse, laituse või õpetuse jagamine. See on iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus. Vahetu esteetiline või kõlbeline tegevus. Teine on ajalooline. Käitumise või kunsti ajaloolises seletamises, kuuludes antropoloogia valdkonda ning püüdes avastada erinevate iseloomutüüpide, ühiskonnavormide, õiguslike vaadete, kriitika ja kunstikoolkondade esinemistingimusi. Kolmas on psühholoogiline. Tegeletakse moraalsete ja esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel kõlbelised ja
ripatsi 2) kirjutised, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialase oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud 8. Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi) 1) esteetilise võime rakendamine – ei ole teaduse ülesanne, vaid iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus; vahetu esteetiline tegevus 2) kunsti ajalooline seletamine (kuulub antropoloogia valdkonda) – püüab avastada erinevate kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimusi; suur osa kõigest esteetika alal kirja pandust ongi sedalaadi 3) psühholoogiline – tegeletakse esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel esteetilised tundmused tekivad
Armastuse ideaalsus suurendas erootilist sisu. Zonglööride abil jõudis truvääride looming rahva sekka, kus see muutus folklooriks, millest hiljem kujunesid muinasjutud. Alles 13.14.saj hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Graaliromaanidest sai tänu de Troyes'ile alguse kujunemis- ehk arenguromaan, mis kannab edasi poisi kujunemist noormeheks ja rüütliks läbi eluraskuste. Rüütlikirjanduse alla kuulub trubaduuride luule, mis on tuntud oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenuse poolest, olles ettevalmistus uusaegsele renessansilüürikale. Trubaduurid luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus, kes täiustasid oma kunsti väsimatult, sest nende kujutlust mööda peegeldas kunstitäius tunde täiuslikkust. Luuletajatena leiutasid nad uusi stroofivorme ja riimiskeeme, võisteldes omavahel väljenduse peenuses. Nt leiutas trubaduur Daniel sekstiini kuus 6-värsilist stroofi + 3-värsiline ,,saade", mis jätab mulje blankvärsist, ometi on luuletuse