selleks teie endi julgeolek, te aujärg, teie tarkus ning kõik muu teid ergutasid?" Kuningas: "Oo, kaks põhjust oli, mis sinu meelest võivad olla väetid, kuid minu jaoks on kanged. Kuninganna, ta ema elab tema pilkudes, ja mina ise- olgu see mu voorus või häda- oma naise küljes ripun nii kõigest hingest, et kui taevatäht, mis temata ei ela. Teine põhjus, miks ma ei või talt kohtus vastust nõuda, on see suur armastus, mis Hamletiga lihtrahvast seob: see kastaks printsi vead kõik oma tundeisse, et minu nooled, nii valju tuule jaoks liig kergest puust, ei oleks üldse märki lennanud, vaid vibu juurde pöördunud tagasi." (Lk 97-98) Kuningas: "Kas tahad, et sind juhin?" Laertes. "Tahan küll, kui te ei juhi mind vaid rahu pole." Kuningas: "Su hingerahu poole. Kui ta tuleb nüüd tagasi ja tõrgub minemast teist korda teele, siis ma õhutan ta vägiteole, mille plaan mul küps on ja millest tema võib vaid langeda."
Balzaci kangelased on kiremonomaanid inimesed, kes on haaratud ühest kirest, keskendunud ühele eesmärgile. Enamasti on selleks positsioon, millega kaasneb rikkus ja kuulsus. Ka Balzac oli kiremonomaan, ta otsis erinevaid võimalusi, et saavutada rikkust ja kuulsust, ta rügas selle nimel väga palju tööd. Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Tuglas Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".
Balzaci kangelased on kiremonomaanid inimesed, kes on haaratud ühest kirest, keskendunud ühele eesmärgile. Enamasti on selleks positsioon, millega kaasneb rikkus ja kuulsus. Ka Balzac oli kiremonomaan, ta otsis erinevaid võimalusi, et saavutada rikkust ja kuulsust, ta rügas selle nimel väga palju tööd. Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades
Balzaci kangelased on kiremonomaanid inimesed, kes on haaratud ühest kirest, keskendunud ühele eesmärgile. Enamasti on selleks positsioon, millega kaasneb rikkus ja kuulsus. Ka Balzac oli kiremonomaan, ta otsis erinevaid võimalusi, et saavutada rikkust ja kuulsust, ta rügas selle nimel väga palju tööd. Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu
mille on soritanud kaupmehe poeg, rikas noormees Mazurin. Rogozin on sünge inimene, ta on ka stiihiline, ilma keskse ideeta. Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Saadakse aru, et kirg võib lõppeda mõrvaga, kuna inimesed on erinevad. Rogozini eesmärk ei ole haritus ega haridus. Neljas tegelane on Aglaja Jepantsina isekas kindrali tütar. Ta meenutab last. Teisalt on ta tõeliselt naiselik. Ta on Mõskinisse armunud. Ta osutub Mõskini tõeliseks armastuseks. Tundeisse sekkub ka erootiline moment, puhast platonismi ei ole. See seik pärineb D enda elust, kus D armus ühe mõjuka mehe tütresse. Tütar ütles D-le ei. Tolle naise õest Sofjast saab tuntud matemaatik. Aglaja on ainukene tegelane, kes sõnastab väga täpselt Mõskini olemuse. Mõskinil on kaks mõistust üks on nõrk, teine mõistus on seotud tema südametarkusega. Ta aimab ära Mõskini olemuse. Mõskin tuleb Peterburi selleks, et neid aidata ja leevendada nende kannatusi. D ei näita
annaabi.ee 
