b) Nimetage n. Facialise motoorsed tuumad - nucl. n.fascialis - branhiomotoorne, nucl. salivatorius superior - vistseromotoorne a) Tuumad, nende komponendid Nucl. n. facialis – branhiomotoorne Nucl. salivatorius superior – vistseromotoorne Nucl. gustatorius – erivistseraal-aferentne Nucl. solitarius – vistserosensoorne Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne b) Nimetada 1 tundeganglion – gang. geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m
Tuumad Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii
haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja
Tractus cuneocerebellaris Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus cuneatus , kus paikneb tractus bulbothalamicus´e teise neuroni keha, võtab vastu propriotseptiivset tundlikkust ülajäseme ja keha ülemiselt poolelt. Tractus nucleocerebellaris, saab aksoneid kraniaalnärvide tuumadelt Esimene neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tundeganglion Teise neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tuumad Tractus reticulocerebellaris ‒ formatio reticularis´elt. Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es. FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid aksone. Saavad kollateraale kõikidelt sensoorsetelt ja motoorsetelt traktidelt. Formatio reticularis
mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna: n. ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. 2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise
annaabi.ee 
