Emotsioonid Põhiemotsioonid Mis on emotsioon? Emotsiooni mõiste ja olemus. • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e.
Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust. Regilauluajastul panid inimesi laulma samasugused tunded ja meeleolud, mis ka tänapäeval meid laulma või laulu kuulama sunnivad - see on inimlik vajadus end argisest erineval viisil väljendada ning tugevat tundeelamust kogeda. Tänapäevast erinevalt aga vajati regilaulu ka igapäevaste toimetuste saatjana. Kõigepealt, muusikat ei kuulatud passiivselt nagu praegu, kui raadio või muu tehnika taustaks mängib, vaid inimesed laulsid ise. Laul toimis töörütmi kujundajana või töökeskkonna loojana, see andis hoogu ja parema võimaluse koos tegutseda. Suur osa igapäevast tööd viis inimesed otsesesse kokkupuutesse loodusega. Loodust võidi kõnetada, temaga suheldi 1.2 Uuem rahvalaul 18
ideaalid olid sageli utoopiliseise loomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik "metslaste tsiviliseerimine". Rõhutas fantaasiat ja tundeelamust. Iseloomulikud on mineviku- (või eksootika-) ja loodusihalus ning kangelaskultus. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassistsism oli ratsionaalne, stiilipuhas, konservatiivne, rangete paikapandud reeglitega, plaanipärane. Realism oli ratsionaalne, ajas ja kohas viibiv, kohati ,,pealiskaudne" võrreldes romantismi hingelise sügavusega. Maailm on selline nagu näeme. Igapäevatatoimetustes peitub võlu. Dialoogid.
edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid, pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste. Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Käsitlen selliseid teemasid nagu näiteks motivatsiooniteooriaid, seksuaalvajadust ja saavutusvajadust. Neljandana kirjutan emotsioonidest. Emotsioonideks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistel ja välistele sündmustele. Selles peatükis räägin teemadel nagu emotsiooni mõiste ja olemus, emotsioonide käsitlused, põhiemotsioonid, emotsionaalsed seisundid ning emotsioonide väljendumine. Viiendas peatükis seletan stressi mõistet ja sellega toimetulekut. Stress on kohanemissündroom, organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
2.Kaitsevajadus: inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus: inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. Tunnustusvajadus: igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Eneseteostusvajadus: inimene esitab endale küsimusi, mida ta elus tahab. Leitakse eneseteostusvajadust spordis, kunstis ja ametialal. 28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus
edu, peaks perekond ja kool pakkuma lapsele tema kujunemise järgus eduelamust. Saavutusvajadust peetakse osaliselt geneetiliseks, osaliselt keskkonnast tingituks. Pärilikkuse osale viitab asjaolu, et kõrge saavutusvajadustega vanematel on sageli ka kõrge saavutusvajadusega lapsed. Selle põhjuseks võib aga olla ka vanemate kasvatus ja nende väärtushinnangute mõju lapse kujunemisele, mida kahtlemata ei saa eitada. 94. Mis on emotsioon? Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumislikke ja kognitiivseid reaktsioone seesmistele ja välistele sündmustele. 95. Millised on põhiemotsioonid ja miks neid nimetatakse põhiemotsioonideks? Neid nimetatakse põhiemotsioonideks, sest need on omased enamikule inimestele kultuurist sõltumata. Ülejäänud emotsioonid on kas variatsioonid või kombinatsioonid nendest põhiemotsioonidest. Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas 6 põhiemotsiooni:
annaabi.ee 
