Inimene ei tuletoime ilma ülejäänud loodusega, küll aga saab loodus ja enamik liike väga hästi ise hakkama. Filosoofiaprofessor Paul W. Taylori looduskeskses eetikas tähendab ökoloogiline teadlikkus bioloogilist ja psühholoogilist infot olendite heaolust ja inimese eetilist otsust seada end nende asemele ja arvestada ka nende heaolu. Süvaökoloogia lähteks on ennekõike inimese enda mõtlemise ja tundlikkuse sügavam mõistmine ja loodusega samastumine intuitsiooni ja tundeelamuse abil. Inimkeskses käsitluses vaadeldakse loodust vaid vahendina inimese vajaduste võimalikult paremaks rahuldamiseks. Inimene mõistab tema enda vajdustega kohandatud, geomeetrilisse vormi valatud loodust, kuna ta on selle ise loonud. Inimkeskses käsitluses on keskkonnaproblemid inimeste eluhäirivad tegurid. Keskkonna saastumine takistab võimalust nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda. Looduskeskse käsitluse kohaselt on küsimus maakeral elu ähvardavatest ohtudest
on kirju ehk võime arvata seda, et niipalju kui on inimesi, siis niipalju on ka erinevaid lähenemisi kirjasõna interpreteerimisele. Samas on huvitaval kombel räägitud võimalusest ka tagasitõlkeks, filmi pildikeelest saaks särav tekst kirjandusteoses. Raske on ette kujutada ja silme ette manada, kuidas on võimalik filmilinal nähtud värv, heli, valgus, dünaamika pressida konkreetsesse teksti või üksikutesse sõnadesse ning mis annaks raamatulugejale samasuguse tundeelamuse kui laia ekraaniga kinosaalis istudes. Aga pole ju välistatud, et äkki on võimalik halvast filmist tõesti hea raamat kirjutada ning mis annaks lugejale emotsionaalset rohkem, kui kehv filmielamus ekraanil. Kindlasti ei ole ka vähetähtis asjaolu, et kus ja kuidas nautida kirjandust või filmi. Tavaliselt on raamatu lugemine lugejale üpriski intiimne tegevus, mis eeldab rahulikku keskkonda ning aega süübimiseks teosesse. Ei ole veel näinud raamatute masslugemist
taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. Hallutsinogeenid on ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nad moonutavad tugevalt taju, muutes enamasti aja- ja kohataju ning tekitades põhiliselt nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Hallutsinogeene tarvitatakse teadvuse tegelikkusest väljalülitamiseks ning võimsa tundeelamuse, loodetavalt positiivse ja nauditava tekitamiseks. Enamlevinud hallutsinogeenid on psilotsübiin ja psilotsiin (saadakse seentest), meskaliin (saadakse kaktustest või sünteesitakse), LSD, fentsüklidiin (PCP), ketamiin ja osaliselt ka ecstasy. Hallutsinatsioone võivad tekitada ka muud ained, näiteks kokaiin, amfetamiin ja kanepitooted, kui kasutada neid suurtes kogustes. Tarvitamine ja selle mõju Hallutsinogeene tarvitatakse suu kaudu, ninna tõmmates või süstides
ole. Kontrollikese - seeon kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega Internaal - kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest Eksternaal - tunnevad,et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud. TEEMA 13 TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Tundmused - laiem, üldisem tähendus. Teda kasut. Igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest või siis spontaalselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni (tundeelamuse) tähistamiseks. Emotsioonid - see aga tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. See on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmuslik toon - aistingute emotsionaalsus, emotsioonide reaktsioon ( meeldivad, ebameeldivad...värvid,lõhnad,inimesed,tegevused) Idiosünkraasia - avaldub haiglases vastikustundes mingi ärritaja suhtes, mis teistele
). Kõrgemad tundmused tekivad arengu käigus järk- järgult ning nad on omased inimestele. Ainult kõrgematel loomadel võib mõnel juhul leida neid tundmuseid. Kõrgemad tundmused on meil ühiskonnas ka kõrgemalt hinnas. Taksonoomiate kujundamine emotsioonide kohta on üsna keeruline. Mingisugused üldised arusaamad on autoritel ühised, aga spetsiifilisemaks minnes, lähevad arvamused juba lahku ning võime leida teatud erisusi teemakäsitlustes. Näitena on tundeelamuse valdkonna ligiitamine Benneti käsitluses (2005) Lisaks kolmele põhimõõtmele saab emotsioone iseloomustada veel alljärgnevate tunnuste alusel: - emotsioonid on steenilised või asteenilised. Ehk steeniliselt jõudu andvad mobiliseerivad energiat. Asteenilised pärssivad ja pidurdavad tegutsemist. Steeniline ja asteeniline ei korreleeru positiivse-negatiivse skaalal. - Saame püüda vaadata emotsioonide kordumise tsüklit
annaabi.ee 
