Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tunamullu" - 9 õppematerjali

Alternatiivsed energiaallikad esitlus
12
pptx

Alternatiivsed energiaallikad esitlus

ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISE VÕIMALUSED, KOGEMUSED JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID MAAILMAS JA EESTIS ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Tuuleenergia Vee-energia ehk hüdroenergia Päikeseenergia TUULEENERGIA Populaarseim nii Eestis kui ka mujal maailmas Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE J...

Energeetika → Energia ja keskkond
6 allalaadimist
Näidend-Kadriõhtu
3
docx

Näidend "Kadriõhtu"

Habemes mees: Võrra-vurra, lukkabasurra! (rõõmustas habemes mees ja pöördus otseselt Illimari ema poole) Asi mul oli, muidu ma ei tulnud. Kas sa ei mäleta, kui mardilaadal jaanipäeva aegu jää peal hobust vahetasime? Oli nii külm, et taevas tärkas ja maa märkas, kivid kiiksid ja liivad liiksid, päike paistis ning aiateivas ajas pilli. Üühät- üühät- küühät-küühät! Lubasid siis tündri rukkeid ja kaks tüdrit kaeru pealekauba, käskisid tunamullu Kadri aegus järele tulla. Kas sa lubasid? Illimari ema: Lubasid, lubasid! Habemega mees: Pidasime nüüd kodus ümmarguse nõu nagu taaritõrre põhja. Tulime koos koju suguvõsaga võlga nõudma. Anna aga siia, anna ga siia! Võraa-vurra, lukkabasurra! (Illimari ema naeris, ja püüdis hoida tõsist nägu) Illimari ema: Noh , kui võlg, eks seda pea ikka tasuma. ( Ta võttis pliidilt panni hernestega ja pani laua nurgale) Tea, kas on just täis kolm tüdrit, kuid sinapoole peaks vedama.

Kirjandus → Kirjandus
35 allalaadimist
Juhtumi kirjeldus-Skanska lahkub Eesti turult
6
docx

Juhtumi kirjeldus: Skanska lahkub Eesti turult

aastal. Praegu on alltöövõtjate olukord parem, paljudel on jalg välisturu ukse vahel ja on ka selliseid ehitajaid, kes puhtalt ainult Soome teevadki," rääkis Aavik juulis. Skanska mullune konsolideeritud müügitulu Eestis oli 62,4 miljonit eurot, mis aasta varasemaga võrreldes tähendas 1,2%st langust. Ehituse müügitulust üle poole teenis Skanska eelmisel aastal ELi rahastatavatest projektidest. Eelmisel aastal teenis Skanska Eestis miljon eurot konsolideeritud kasumit. Tunamullu jäädi 13,4 miljoniga kahjumisse, selgub majandusaasta aruandest. Skanska lõpetas eelmisel aastal Eestis töösuhte 174 inimesega ning sõlmis 19 uut töölepingut. Aasta lõpus seisuga töötas ettevõttes 155 inimest. Ettevõtte juhatuse liikmeile makstakse lahkumiskompensatsiooni juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuue kuu palga ulatuses. Juhtumi lahendamine 1. Skanska lahkub Eesti turult, sest Eesti ehitusturg on väike ja suurte kõikumistega,

Majandus → Ettevõtte majandusõpetus
9 allalaadimist
Priidu Beier
5
doc

Priidu Beier

Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina ­ metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina ­ Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007) · Jah, loodame, et veel sel aastal ilmub väike valikkogu «Saatmata kirjad», mille on koostanud Aidi Vallik mu varasemast luulest ja «Maavalla keisrist». Valikkogu on üsna kurb, mul läks silm niiskeks, kui ma seda lugesin. Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada
8
docx

Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada?

Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 279 eurot kuus

Majandus → Majandus
2 allalaadimist
Vladislav Djatsuk
10
doc

Vladislav Djatsuk

on meeskond, aga võistlusel oled praktiliselt üksi ja pead ise hakkama saama," toob Valdislav välja igapäevase kokkamise ja võistlusel toiduvalmistamise vahe. Soov end proovile panna ongi meest viinud mitmele võistlusele, kust ta on nii mõnelgi korral väärika auhinna noppinud. Teda on pärjatud Eesti parima koka tiitliga, samuti on ta pälvinud kuldmedali Peterburis toimunud Baltimaade kokkade võistlusel. Stockholmis peetud parimate Euroopa rannaköökide võistluselt tuli ta tunamullu tagasi kolmanda kohaga. "Mulle väga meeldib võistelda," tunnistab mees ise. "Igal aastal käin kuskil. Kutsutakse ka kogu aeg." Kui võistluspäevaks peab kokk end varustama meelekindluse ja tugeva närviga, siis kõige suurem ja tähtsam töö võistluse õnnestumiseks tuleb ära teha hoopis varem. See on ettevalmistamine ja veel kord ettevalmistamine, et tähtsal päeval kõik punktipealt sujuks ning midagi ootamatuste tõttu lörri ei läheks

Toit → Kokandus
18 allalaadimist
Eesti keele sõnaseletusi
6
doc

Eesti keele sõnaseletusi

sponsima - toetama, raha andma pidevus) stjuardess - naisteenindaja reisilaeval või tragöödia - kurbmäng, traagiline sündmus -lennukis transs - teadvuse häire, hämarolek stress - organismi pingeseisund tsekk - kauba eest tasumist tõendav kviitung substantiiv - nimisõna tsuktsid - Kirde-Siberis elav rahvas suflöör - etteütleja teatris tunamullu - ülemöödunud aastal summutama - vaigistama tuuker - allveetöötaja suureformaadiline - suuremõõtmeline tosin - arv 12 sümbol - tinglik tähistaja, märk U sümpaatia - poolehoid, poolehoiuobjekt ulme - fantastika, väljamõeldis stseen - etteaste; olupilt; äge sõnavahetus, tüli ulgumeri ­ avameri stsenaarium - (filmi, balleti, pantomiimi) ultramoodne ­ ülimoodne sündmustiku kirjeldus, tekst

Eesti keel → Eesti keel
39 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

.. Meri mitmel silmad suleb... Läinud aastal kadus veli, siis kui huilgas tormiheli, hukkus laev kui habras lelu. Meri võttis meestelt elu." ,,Ema, mind vist ootab sama: suureks saan, lä'en kalastama." ,,Jah, mu laps, mu pesamuna, oled sündind õnnetuna -- rannanooruk rannakülast. Ootab oht sind, neemeülast. Nüüd veel suisa memme ligi -- kaluriks saad kummatigi." ,,Millal ometi kord sirgun suureks vetesõitjaks virgun!" ,,Oh sind väikest vetehullu! Sündisid vast tunamullu -- nüüd, et merele saaks juba! Tean: jääb kitsaks sulle tuba, merelindu veetleb meri -- sul ju kalurite veri." Meremeeste laul Meremehi meid varjamas taevas, elu ohtlik ja raske on meil, meie kodu ja elamu laevas ulgumerede lagedail teil. Ja kui laine käib kõrgele üles, siis meil algab vast mehine töö, laev vaid rabeleb voogude süles, rebib mastides tormide vöö. Ülal purjedes vingub ja ulub, ja me ruttame rehvima neid. Tuul küll vantide vastu meid surub,

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Mis raamat see oli?" ,,Ladina keele õpiraamat." ,,Lible, miks sa müüsid selle raamatu?" küsis direktor. ,,See oli vana näru, mul põlnd temaga enam midagi teha," vastas Lible. ,,Kuidas põlnd teha?! Sina, sinder, tuled härra Maurusele palvel valetama. Ise istud juba kolmat aastat samas klassis ja sul põlnd ladina keele raamatuga midagi teha. Härra Maurusel on häbi sinu ausalt isalt raha vastu võtta, sest poeg ei õppind mullu, ei õppind tunamullu ega õpi ka tänavugi. Tänavu ta müüb oma raamatudki teistele. Või arvate teie, et ta hakkab ehk õppima tuleval aastal? Ei, niisugune ei hakka kunagi õppima, kes müüb oma raamatud teistele. Härra Maurus on vanaks jäänud, tema ei jäksa enam laiska poissi õppima panna. Aga mis peab ta niisukeste poistega tegema, keda ta ei jõua õppima panna? On tal neid tarvis? Ei ole! Ka nende raha pole härra Maurusel tarvis. Härra Maurusel pole teid üldse tarvis, tema saab muidugi läbi.

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun