tutvustada soode tähtsust ja kaitsmise vajadust tutvustada soodega seotud kultuuripärandit. Majanduslik külg – soo kui objekti kasutamine turismiäris. Ressursid: soomaastik sooelustik vaikus ja rahu sooga seotud inimkultuur. Potentsiaalsed turistid: seljakoti ja telgiga matkajad organiseeritud grupid 25. Veerežiim ja taimede toitumine soodes Madalsood iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. 26. Kuivendamise mõju mulla toitainetesisaldusele Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või
madalsooturvaste osatähtsus > 2/3; sageli M M' 2 M" 2 M"' 2 juba pinnalt t2 või t3 M' 1 M" 1 M"' 1 t3 lammidel asuvad perioodilise tulvavetega AM' 3 AM" 3 AM"' 3 t2 üleujutamise tingimustes tekkinud turbad; sisaldavad mineraalse mulla vahekihte; A AM' 2 AM" 2 AM"' 2 toitaineterikkad -- -- --
12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak
väliveemahutavuseks 80% viimasest, peaks veeloovutustegur olema ülejäänud 20% väliveemahutavusest ehk 11% mulla mahust. 7)Liigniiskuse põhjused Liigniiskus tekib siis, kui mulla veebilanss on tugevasti positiivne. Liigniiskuse tekkepõhjused on otseselt seotud maa-ala veega toitumise viisiga. Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Sagedasemad liigniiskuse põhjused on kõrge põhjaveeseis, pinnavee pealevalgumine ja vett raskesti läbilaskev muld. Ülalmainitud põhjustel tekkiv liigniiskus võib avalduda kas ainult mullasiseselt või ka maapinnal. Mullasisene liigniiskus on tavaliselt tingitud põhjaveest, maapinnale kogunev vesi aga intensiivsest pinnavee juurdevoolust. Seiskuvat pinnavett võib põhjustada ka vett raskesti läbilaskev
ökosüsteem moodustab harva selgelt piiritletavaid üksusi. Kasvukoha tingimuste ja nendele vastavate metsakoosluste varieerumine on üldjuhul pidev, tunnuste muutumine toimub enamasti järk-järgult. Soid on võimalik klassifitseerida mitmeti. Üldtuntud on soode liigitamine madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. See liigitus põhineb peamiselt soode 1) toitumisel ja 2) valdaval taimkattel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. Siirdesood on vahepealsed nii ajalises (arenguloolises) kui ruumilises mõttes: neis on madalsootingimuste (rikkama taimestiku ja parema toitumise) taustal kõrgsootingimustega (vaese sademelise toitumisega) kõrgendeid - mättaid, saari ja taimkate on seetõttu ilmelt mosaiikne.
· Küllaltki viljakad Madalsoomullad · Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Keskmiselt või hästi lahunenud · Mullad toituvad põhjaveest · Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest Raba- ja siirdesoomullad · Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Nõrgalt või keskmiselt lagunenud · Taimkattes vähenõudlikud liigid Lammimullad · Mullas, mis ujutatakse perioodiliselt üle jõgede või järvede tulvavetega · Tõelisi lammumuldi Eestis vähe Mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus · Õhenenud või täiesti kadunud huumushorisont · Erosioon esineb eelkõige põldudel · Väheviljakad ja harimisõrnad Põlevkivikarjääride puistangalade tehismullad ja pinnased · Suur mitmekesisus · Mullatekkeprotsess intensiivne Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo. Põllumajanduslikult sobiks kuivendada madalsoo. Metsa jaoks
annaabi.ee 
