Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus
järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa
edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark. See loodi 8. detsembril 1993, selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Kuigi rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril - Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul - Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse. Soomaa üheks tuntumaks vaatamisväärtuseks on nn viies aastaaeg suurvesi. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Kuna Soomaa on jõgederohke kant, siis on kanuumatk parim moodus selle metsiku piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku
Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada, hüpates Seine'i jõkke.Monet`l oli siiski rohkem õnne kui teistel impressionistidel ja ta pääses oma töödega mitmel korral Salon`i näitustele. Aastal 1866 aasta soovis Mone äratada suurt tähelepanu .Monet tahtis maalida hiiglasuure,6 meetri laiuse pildi.Suvi aga möödus nii kiiresti,et ta ei jõudnud päikesevalgust tulvavat maali"Eine rohelises"lõpetada.Nii pidi Monet kiiresti maalima uue pildi.Sellel on kujutatud tagantvaates elegantselt riietatud"Camille Doncieux´d (Naine rohelises kleidis)" ("La femme à la robe verte") Klassitsistlikus laadis töö tõi loodetud tunnustuse ja müügiedu. "Naine rohelises kleidis" "Eine rohelises", Noor Perekond 1867.a kevadel sattus Monet suurtesse rahalistesse raskustesse.Sel ajal vajas perekond rohkem
Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega. Ärganud äratundmine Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse vormini jõudmist, mis on staatiline ja muutumatu. Täiskasvanuna pole meile enam hoopiski loomulik jääda avatuks, loobuda oma vanadest uskumustest ja vaadetest ning omandada uusi. Elu ei kujuta endast enam elusat, tulvavat voogu, kus kõik on muutlik. Me õpime tulemuslikult oma elamusi ja tundeid varjama ning alla suruma, aga tunnetuslikult teistele kättesaamatuks muutudes ei saa me ka muutuda. Üldjoontes võib öelda, et me kiidame heaks kõike, mida võime kogeda intellektiga, ja alahindame seda, mida kogeme tunnetega. Olla õnnelik tähendab olla tervenisti ja täielikult sina ise, anda ruumi tõelisele ja ehtsale selle asemel, et õnnelik välja näha. Õnn peitub eluhoiakus. TÄHTIS POLE SEE, KUIDAS SUL
Vikerlaga seotud dokumente pole palju. Nad ei jätnud endast maha mingit programmi, ainult ajalehes ilmunud ühingu loomisteates jõudsid nad lühidalt oma tõekspidamisi selgitada. Võimalikke vihjeid saab välja lugeda ka Välko Tuule surmateatest. Peamine, mis kõlama jääb on „kunst kunsti pärast“ ja sarnasuse, kuid mitte samasuse rõhutamine „Noor Eestiga“. Hugo Raudsepp on neid seostanud pigem „Siuruga“. Vikerlased pidasid tähtsaks kõike sisemusest tulvavat, loomulikku ja vähem või rohkem rahvuslikku. Ilmselt olid tollajal veel väga noorte kunstnike tõekspidamised nii kujunemisjärgus, et neid oli täpselt raske sõnastada. Rühmitusena korraldasid nad vaid ühe ürituse – tuluõhtu „Estonias“ ja esinesid 1918. aasta novembris Eesti Kunstiseltsi VI näitusel. Ühingu tegevuse lõpetas samal kuul alanud Vabadussõda, milles langes rühmituse eestvedaja Balder Tomasberg. Juba varem, 1917
Vaadake ometi!» Ta näitas käega kitsekesele, kes Charmolue'd zesti-kuleerimas nähes tõesti paraja aja leidis sedasama järele teha: tagumikule toetudes ja habemega koogutades kordas ta, niihästi kui oskas, oma esimeste jalgadega vaimuliku kohtu kuningliku prokuröri pateetilisi liigutusi. See oli, nagu lugejad mäletavad, üks ta oskuslikumaid vigureid. Sel sündmusel, sel viimasel «tõestusel», oli suur mõju. Kitsel seoti jalad kinni ja kuninglik prokurör jätkas oma tulvavat ilukõnet. See kestis väga kaua, kuid lõpposa oli see-eest suurepärane. Toome sellest ainult viimase lause, millele juurde tuleb mõelda juba lõõtsutava magister Charmolue kähisev hääl ja zestid: «Ideo, Domni, coram stryga detnonstrata, crimine patente, intentione criminis existente, in nomine sanctae ecclesiae Nostrae-Dominae Parisiensis, quae est in satsina habendi omnimodam altam et bassam justitiam Ula hac intemerata Civitatis insula, tenore
annaabi.ee 
