Gino Severini (1883 1966) Luigi Russolo (1883 1947) VENEMAA: Vladimir Majakovski (1893 1930) EESTI: Albert Kivikas (1898 1978) Erni Hiir (1900 1989) Giacomo Balla "Koera keti otsas" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gino Severini "Tulistav kahur" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Luigi Russolo "Auto dünamism" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
· skulptuur ''La Serpentine'' · ''Viiuldaja käed'' · Raoul Dufy · ''Koer keti otsas'' · armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive · ''Abstraktne kiirus, auto on möödunud'' elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad'' · ''Trouville'i afisid'' · ''Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf'' · ''Lipuehtes tänav, Le Havre'' · liikuvuse edasiandmiseks 2 teed: · André Derain · sama objekti järgnevad asendid
· Kasutati võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. · Futurismi tähtsaimad esindajad on UMBERTO BOCCIONI, CARLO CARRA, GIACOMO BALLA ja GINO SEVERINI. · BALLA "Koer keti otsas" püüab edasi anda kiiret liikumist. "Viiuldaja käed" sama värks, ei saaks olla värviline, mudu oleks läheks nii segaseks. · SEVERINI Kasutas ronge ja sõjatehnikat. "Tulistav suurtükk" palju teksti, nagu kubismisgi. "Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf". · Liikumise kiirust antakse edasi 2-l viisil: a) ühte objekti kujutatakse mitme erineva järgneva asendi abil, nagu see koeraga pilt. b) teiseks võimaluseks on pilt geo- meetrilisteks kildudeks v tahkudeks lammutada. Futuristlik pilt meenutab rahutult voodgavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu
Peale sõda müüdi palju kuulipildujaid Saksamaale, ning 34 muule riigile. I maailmasõjas kasutasid neid relvi enamasti sakslased ja inglased.Peale I maailmasõda, kui algas Eesti Vabadussõda andsid taanlased Eestile Madsen kuulipildujaid 723 eksemplari.Kuulipilduja oli kasutusel Eesti sõjaväes kuni 1940 aastani. Samuti ka veel II maailmasõjas, kus seda kasutas Norra sõjavägi. 2.8.Püstolkuulipilduja Püstolkuulipilduja on püstolipadruniga tulistav käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks nii valangutega kui ka üksiklaskudega.Püstolkuulipildujad töötavad tavaliselt püstolitele sarnasel vabaluku põhimõttel. Neid kasutatakse peamiselt jõustruktuurides ja eriüksustes, samuti sõjaväelaste, kelle ülesanne ei ole osaleda vahetult lahingus, enesekaitserelvana.20. sajandi algul algasid katsetused laega püstolite muutmiseks poolautomaatsetest täisautomaatseteks.
Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom.kujudega). Annavad töödele imelikud pealkirjad: Auto dünamism, Tulistav kahur, Trammivaguni mürin tungib tuppa, Soomusrong lahingus. Rakendasid oma programme erinevates kustiliikides. SKULPTUUR: UMBERTO BOCCIONI: ka kunstis dünaailine. Kehavormid on hajutatud, nad ei vasta reaalsetele vormidele. ARHITEKTUUR: AnTONIO SANT' ELIA Rakendust eriti ei leidnud. Tema nägemused tulevikulinnast on tänapäeval täitunud? Pole jälgegi loodusest, pole jälgegi vanas arhitektuurist, on tehiskeskkond, mitmetasandilised suurteed. Mõtles ette.
29 5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29 5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29 5.2.2 Vintpüsside laskemoon LK. 30 5.3. HEITRELVAD (SURVEGAAS) LK. 30 5.3.1 177 kaliibriga B.B. püssi laskemoon LK. 30 5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30 6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30 6.1. RAKETID LK. 30 6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31 6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32 6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32 6.2. KAHURID LK. 33 6.2.1 Harilik torukahur LK. 33 6.2.2 Rakette tulistav kahur LK. 33 7.0. PYROTEHNICA ERRATA LK. 33 7.1. TOSSUPOMMID LK. 34 7.2. VÄRVILISED LEEGID LK. 34 7.3. PISARGAAS LK. 34 7.4. TULEVÄRGID LK. 35 7.4.1 Pauklaengud (kärtsutegijad) LK. 35 7.4.2 Signaalraketid LK. 35 7.4.3 Rooma Küünlad LK. 36 8.0. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU JA EDASISE INFO HANKIMINE LK. 36 9.0. KEMIKAALID, MIDA TASUB LABORATOORIUMITEST VIRUTADA LK. 37 10.0. VAJALIK PÜROKEEMIA LK. 37 2.0. LÕHKEAINETE JA RAKETIKÜTUSTE OSTMINE.
Püssirohu kiirel põlemisel tekib piisavalt gaase, mis kuuli relva vintrauast kiirelt välja suruvad, jättes relva enda siiski terveks. Millegi õhkulaskmiseks sobivad aga püssirohust märgatavalt paremini kiiremini detoneeruvad lõhkeained nagu trotüül ja dünamiit. Püssirohi ei ole siiski kasutusel üksnes tulirelvades. Uue aasta saabudes lennutatakse ka raketid õhku just püssirohtu kasutades. Suurtükk Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult: kergeteks - 20...125 mm keskmisteks - 127...155 mm rasketeks - 175... mm Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke
annaabi.ee 
