õhurünnakute päev. Hommikul ründasid Peruu hävitajad Ecuadori positsioone. Lõuna ajal märkas Ecuadori radar uut rünnakulainet ning saatis vastu 4 oma hävitajat. Toimunud õhulahingus kaotas Peruu 2 lennukit. Nüüdseks oli maavägede sõjategevus tagasihoidlik, seevastu ägenesid aga õhulahingud. 13. veebruaril alustas Peruu massiivset rünnakut õhuvägede toetusega Coangose ja Tiwintza baasidele. Ecuador tulistas alla ühe Peruu kopteri ja teatas ka teise kopteri alla tulistamisest, mille aga Peruu lükkas ümber. Sama päeva õhtul teatas Peruu president telekaamerate ees, et armee on vallutanud Tiwintza baasi ning lisas, et Peruu on sõja võitnud ja avaldas valmisolekut relvarahuks. Kuid võitlus jätkus endise ägedusega.17. veebruaril nelja Rio de Janeiro protokolli garandi(USA, Brasiilia, Argentina, Tsiili) jõupingutused kandsid vilja ning kahe riigi diplomaadid leppisid Brasiilia pealinnas kokku relvarahus, mis tähendas muuhulgas
meie tulevane keel ongi just selline. Iga aastaga muutub meie emakeel aina slängilikumaks ja noor ei mõista enam, milline on korrektne eesti keel ja milline släng, sest ta elab oma vaba aja just virtuaalmaailmas. Tänapäeval on populaarseks kujunenud arvutimängudega vaba aja sisustamine. Eriti just FPS- mängudega, mida saab mängida koos teiste inimestega üle terve maailma. Enamasti koosneb selline meelelahutus küll sõjast, vägivallast ja tulistamisest, kuid on väga mõnus ajaveetmise võimalus. Paljudes kohtades saab nende mängude abil isegi raha teenida. Toimuvad võistlused, kus professionaalsed mängijad oma oskusi proovile panevad. Arvatavasti kõikidest arvutimängudest on võimalik jääda sõltuvusse. Kui ollakse osav ja selline meelelahutus meeldib, siis jäädaksegi mängima, nii päeval kui öösel. Tahetakse veel profimaks saada. Taoline elustiil võib saada aga saatuslikuks, unustatakse õppimine, isegi söömine ning magamine
kasutamist. Lisaks on suurel hulgal juhtumeid, mis ei jõua mingil põhjusel raportitesse, või mis lihtsalt maha vaikitakse. Politseivägivalda võib defineerida järgmiselt: Politseivägivald on politseiniku poolt põhjendamatult tsiviilisikule tekitatud füüsiline või psühholoogiline kahjustus. Kaasaegne politseivägivald koosneb surmavast jõust, surmava jõi ülemäärasest kasutamisest, liigse füüsilise jõi kasutamisest, alusetust tulistamisest ning psüühilise ehk. vaimse vägivalla kasutamisest2. Politseivägivalla osadeks peetakse ka protsesse, mis on suunatud politseiametnike poolt põhjustatud vägivallajuhtumite mahavaikimiseks või kinnimätsimiseks. Selleks on näiteks võltsitud, ebakorrektsed raportid, tõendite hävitamine ja võltsimine3. Politseivägivalla paljastamisel mängib suurt rolli massimeedia. Massimeedia kaudu kujundavad tavakodanikud oma hoiakud ja suhtumise politsei poolsesse vägivalda. Vägivalla
vahel. Puudus võimalus midagi muuta, vaja oli reforme, kuna aga keskvalitsus ei teinud midagi, siis võis karta sotsiaalset plahvatust revolutsiooni. Seda kiirendas Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga aastail 1904-1905, kus mobiliseeriti ka tuhandeid eestlasi. Revolutsiooni puhkemine. Teated Verisest Pühapäevast tsaari Nikolai II-e palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaan.1905.a. - vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi. Töölisliikumine levis teistesse linnadesse. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. Streike alustasid ka mõisamoonakad, keeldudes
-Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. -Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. -Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. -Kuna aga keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis kara sotsiaalset plahvatust- revolutsiooni. Revolutsiooni puhkemine -Teated Verisest Pühapäevast- keisrile palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaanuaril 1905.a- vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. -Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. -Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. -Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestases õppetöö ja ühinedes ülevenemaalise üliõpilaste streigiga.
vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel). Kuuli ehituslikud tunnused on kuju, kattematerjal ja kaliiber. Tulirelva grupikuuluvuse määramisel tuleb arvestada, et standardsete padrunitega saab tulistada mitmest erinevast relvaliigist. (TT, , - püstol-kuulipilduja). Grupikuuluvuse väljaselgitamiseks tuleb peale kuuli ehituslike tunnuste uurida veel tulistamisest kuulile jäänud vindi välja jälgi, nende kaldenurka ja vindi väljade laiust. Identifitseerimine padruni kestade järgi Padrunikesta ehituslike tunnuste alusel nagu kaliiber, kuju, mõõtmed, kaal, samuti kuuli kinnitusviis kesta suudmes ning märgised padrunikesta põhjal tehakse kindlaks kuriteos kahtlustatava relva grupi kuuluvus (püstol, revolver, vintpüss, jahikarabiin). PÜSTOL puudub trummel, salves padrunid, kestad välja
Selgitage. 3. Kas sakslasel, kes näiteks võttis vastu juutidelt varastatud sulepea, teades selle päritolu, oli suurem vastutus kui kellelgi, kes võttis sulepea vastu selle päritolu teadmata? Põhjendage. 4. Massimõrvas osalenud olid täiesti tavalised ja normaalsed mehed. Seetõttu oli neil raske inimesi tulistada. Neid, kes tulistamistes ei osalenud, ei karistatud, kuid kaaslased arvasid nad oma seltskonnast välja. Miks võis olla nii vähe sõdureid, kes tulistamisest keeldusid? Ülesanne 5. Holokausti etapid. Massimõrv ei saa alata ühe päevaga, see on pikema protsessi tulemus. Holokaust jagatakse tavaliselt viide arenguetappi. Tuvastamine – juutide määratlemine suurima vaenlasena ning propaganda ülekandmine poliitikasse. Natsid korraldasid Saksa juutide registreerimise. Eraldamine – seaduste kehtestamine, mis takistasid juutide normaalset kontakti mittejuutidega, näiteks tavalistes koolides ja ühiskondlikes kohtades käimise. 10