oma kõnes kasutavad ja miks nad just selle sõna kasuks otsustasid. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajus. (Paradigmasse mööbel kuuluvate mööbliesemete nimetused) Süntagmaatiline  seda on õpetajal vaja teada selleks, et õpetada lastele millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Derivatsiooniseosed (tuletusseosed)  Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi (Raamatust lk. 87-90). Pedagoogi ülesanne on pöörata laste tähelepanu ühele või mitmele sõnu eristavale tunnusele.
Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Semantilised seosed sõnade vahel: Süntagmaatilised seosed on sõnade kokkusobitamine kõneloomes. Süntagmaatiline seos vastab tavaliselt küsimusele missugune/mida teeb(koer- haugub(karvane); punane-kleit. Koolieelikutel on süntag seosed tavaliselt ülekaalus. Paradigmaatilised seosed moodustavad semantilisi(tähenduslikke) välju, semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass). Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel.nt JOOKS Âja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb kolmes vormis: suuline kõne, sisekõne, kirjalik kõne. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda: kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine.Kõne on keele kui vahendi kasutamise vorm
Saan valida, kui põhjalikult, süvitsi ma mõistest räägin. · Meronüümia: kajastab terviku ja osa suhet (holonüüm ja meronüüm: inimene-käsi) 2. Süntagmaatilised- keeleüksuste lineaarset ühendamist võimaldavad seosed (leksikaalsed ja grammatilised). Aluseks sõnade kokkusobitamisel nt koeraga sobib sõna karvane, kuri, nt kandiline, magus ei sobi. Sobitamine: kõneloomes süntaktilise üksuse simultaanne äratundmine(kõne tajumisel) 3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure
Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Süntagmaatilised seosed on keeleüksuste lineaarse sobivuse seosed ja fikseerivad, millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagmaatilised seosed on kõneloomes aluseks sõnade sobitamisele, kõnet tajudes aga simultaansele analüüsile. Ülejäänud seostest sõnade vahel on olulisemad derivatsiooniseosed (tuletusseosed). Tuletised rühmituvad mälus nii tuletusaluste kui ka liidete järgi. Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi. Ka suulise ja kirjaliku kõne psühholingvistiline mehhanism on erinev. Suuline kõne on
Lapse jaoks üks olulne osa on rühmade moodustamine. Sest asju on rohkem kui sõnu. Et objekte, nähtusi on siis vaja rühmitada. Sõnad ja kõne üldse aitavad lapsel neid rühmi moodustada. Teda parandatakse, kui ta eksib, analüüsiv mõju ja mõtestav ehk seoste loomine. KÕNE JA MÄLU 1) keelemälu: ebateadlikult säilitame mälus keeleüksusi ja nendega sooritiatud oppe, assotsiatiivseid seoseid. Keeleüksuste seoseid on semnatilisi (paradigmaatiline, süntagmaatiline ja tuletusseosed w derivatsiooniseosed) ja formaalsed. Seosed võivad olla ka puht formaalsed. Mida madalam intellekt, seda enam ilmenvad formaalsed seosed (foneetlised, grammatilised). 2) Operatiivmälu ehk töömälu: 7-/+2 semantilist või keelelist üksust, kõnesegmenti. Mida suudab tulemuse saavutamiseni mälus hoida. Üksuste arv on pm piiratud. (7-/+2) Lapse töömälu on seotud ühe sõna hääldamise probleemidega. Eelmine sõna läheb meelest ära
annaabi.ee 
