,,kuulus varssade poolest". Jõed Styx ,,Vihkamine", Akheron ,,Laugas", Kokytos ,,Hala", Phlegethon ,,Leegitsev" ja Lethe ,,Unustus". Õnnesaared seal asusid õndsad sangarid ja õiged koolnud pärast surma, samuti kaugel Ookeanis, aga pigem mahedate tuulte kui päikeseta udu meelevallas. Homeros vaikib sellisest elitaarsest surmajärgsest kohast, va. hilises Odüsseia lõigus, kus Proteus kuulutab, et lõpul viiakse Menelaos maailma lõppu Elysioni väljale. Elusion tuletub indoeuroopa vormelsist wlnutiyom pediyom ,,aasane väli". Kokkuvõttes on Hades ja Elysion kaks vastuolulist kreeka hauataguse keskust, aga nad õieti täiendavad üksteist, sarnandedes mõlemad üksikasjades veda ja hitiidi traditsioonidega, millest seletub ka kuidas pime ja allmaa Hades võis sobida hobusekopliks. Postuumne kohtumõistmine õndsuse ja hukatuse asjas aitas läänekultuuri dantelikku põrgumõistet välja arendada.
7 3. Erinewus (différance) Kui erinevus ei saa tuleneda kohalolu ja selle puudumise vastandusest, siis on Derrida arvates vaja ka erinevuse (différence) mõiste uuendamist. Selleks loob Derrida uue erinevusmõiste, mida ta alates 1959. aastast märgib kirjaliku ühendiga différance (sõna hääldus jääb samaks, eestikeelsetes tõlgetes on see edasi antud kujul ,,erinewus"). Ühend tuletub prantsuse tegusõna différer kahest erinevast tähendusest, mille tõttu ta võib üheaegselt märkida erinemist ja edasilükkamist. Edasilükkamine seisneb Derrida järgi binaarsele opositsioonile omases kohalolu edasilükkamises, mis on erinevuse tekkega samaaegne: ,,Edasilükkamine toimub viivituse, pikendamise, üleandmise, kõrvalepõikamise, hilinemise ja varuksjätmise kaudu. See tähendab, et erinewusele ei eelne kohaloleva võimalikkuse absoluutset ja jagamatut ühtsust."
järeldamine niisugune mõtteprotsess, milles ühe ning sama antuse või mõiste vahekorrast kahe teise antuse või mõistega järeldub vaieldamatu tõsiasjana viimaste omavaheline suhe või vahekord. Teisi sõnu: kahe tõsiasja olemasolust me võime mõtlemise teel järeldada kolamnda olemasolu, saavutada uue tunnetuse, mille õigsuses ei saa olla mingit kahtlust. Või nagu Aristoteles seda ise määritleb, nimetades ,, järeldamist või süllogismi niisuguseks kõneks, milles teatud eeldusist tuletub paratamatult mingi uus". Taolisi järeldusi uurides tehakse ühtlasi kindlaks nende kolm võimalikku esinemiskuju või figuuri, mis erinevad üksteisest mõlemate eeldustes esineva ühe ning sama antuse ,,B" kui ,,terminus medius" või ,, keskmõiste asendi poolest, nagu seda kujutab ka alljärgnev skeem: 1.A=B 2.B=A 3.A=B 4.B=A B=C B=C B=C C=B A=C A=C A=C A=C
Igas eas, eriti lapseeas, ilmneb tema tung luua, järele aimata, oma jõudu ja tegevust proovida. Ja ma ei takista tema lõbu; ma soodustan seda, jagan huvi, töötan temaga mitte tema, vaid oma rõõmuks; vähemalt usub ta seda. Ta omandab maa, torgates sinna oa, iga päev käime ube kastmas ja imetleme rõõmuga nende tärkamist. Suurendan seda rõõmu veel seeläbi, et selgitan talle, kuidas ta selle omandas. Lastele tuleb selgeks teha algmõisted, selgub kuidas omandusemõiste tuletub loomulikul teel omandusõigusest, mis alguses on saavutatud töö kaudu. Siit omandusõiguseni ja selle vahetuseni on siis ainult veel üks samm, millest kaugemale ei tohi astuda. Miks lapsed valetavad? On kahte liiki valesid: Kui asjaolude kohta kõneldakse teadlikult ebatõtt (tõsiasjade vale) ja kui antakse lubadus, mida ei kavatsetagi pidada (õiguslik vale). Tõsiasjade vale pole lastele iseloomulik; see on sõnakuulmise seadus, mis esile paratamatuse valetada. Sõnakuulmine on
soomadar, mätastarn. Lisaks neile esinevad: angervaks, seaohakas, soo- koeratubakas, lepiklill, aasosi, harilik metsvits, ojamõõl, luht-kastevars, laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg, harilik mets-soosõnajalg, metsosi. Mätastel kasvavad: püsik-seljarohi, ussilakk, koldnõges, lillakas, leseleht. SOOVÕHK Calla palustris; Calla taime nimi Pliniusel, tuletub kreekakeelsest sõnast kallos iludus, kaunitar. Palustris soos kasvav. Sugukond võhalised. Kasvukoht: lodudes, lodumetsades, soodes, soistel järvekallastel, kraavides. Soovõhk on mitmeaastane, roomava jämeda risoomiga ja südajate rootsuliste juurmiste lehtedega rohttaim. Lehed on 8-25 cm pikkustel rootsudel ja pika tupega, kinnituvad risoomi sõlmekohtadesse ning moodustavad risoomi tipu lähedal otsekui juurmise kodariku
annaabi.ee 
