muutnud Dresdeni kesklinna krematooriumiks. Mitte kunagi varem ei olnud ühe õhurünnaku ajal hukkunud nii palju inimesi. Tõsi Dresden ei olnud esimene Saksa linn, mis Teise Maailmasõja ajal sai lauspommitamise läbi rängalt kannatada. 1943. aasta juulis muutsid Inglise pommitajatelt heidetud süütepommide osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii tekkis tuletorm- kunstlik leegitsev tornaado, milles valitses põrgu kuumus. Üks pealtnägija meenutas: ,, Tohutu tuuletõmme rebis lapsed vanemate käest ja paiskas leekidesse. Inimesed, kes arvasid, et nad on õhurünnakust eluga pääsenud, kukkusid palavusest oimetuna maha ning surid sealsamas." kivisüsi keldrites süttis ning varjendid muutusid surmavateks küpsetusahjudeks. Kui päästemeeskonnad lõpuks ühte varjendisse jõudsid, nägid nad, et et kõik 250 seesolijat olid muutunud
madallennult. See lahendas mitmed taktikalised ja ilmastikust tingitud probleemid ning vähendas survet lennukite endiselt ebastabiilsetele mootoritele. Esialgsed tulemused olid muljet avaldavad nagu ka süütepommide kasutamine Jaapani kergestisüttivate linnade vastu. 1945.aasta märtsis toimus operatsioon Meetinghouse raames pommirünnak Tokyole, milles LeMay väejuhatus kasutas uut taktikat, ning tagajärjed olid hirmuäratavad ja suurejoonelised. Linnas puhkes tuletorm, mille epitsentris võis temperatuur tõusta kuni 1000. Selles rünnakus hukkus vähemalt 100 000 inimest ja üle miljoni jäi kodutuks. Ka USA lennukite meeskonnad olid pommitamise tulemustest sokeeritud. Põlevate inimkehade lehk oli sedavõrd tugev, et lendurid pidid kasutama hapnikumaske. Samasuguseid rünnakuid korraldati veel Nagoya, Kobe, Osaka, Yokohama ja Kawasaki linnale samavõrd hävitavate tulemustega.
Seenepilv, mis tõusis 13 km kõrgusele, paistis isegi 600 kilomeetri kaugusele. Umbes 0,8 km kaugusel enamik kiirguse ohvritest suri kuu jooksul. 90 protsenti inimestest umbes kilomeetri kaugusel plahvatuse keskkohast suri. 1,3 km kaugusel inimestest suri kaks kolmandikku. Tolmu lendas rohkem kui viie kilomeetri kaugusele. Pommi tekitatud pilvest sadas üle riigi musta, radioaktiivsed aineid sisalduv surmavat vihma. Pärast 20 minutit pommi plahvatusest algas tõeline tuletorm. See oli tingitud sellest, et tõusev kuum õhk soodustas keeristormi tekkimise tulekahju piirkonnas, mis levitas tuld veel kaugemale, kui algselt oli. Hiroshima 90 000 hoonest umbes 60 000 hävis täielikult ja umbes 18 000 osaliselt. Hiroshima 200-st arstist 180 hukkus või sai haavata, õdesid oli kokku 1 780, kellest hukkus või sai haavata 1 654. 55 haiglast jäi töökorda vaid kolm ja needki asusid linna servas.
tsunami, maavärin jne). a. Absoluutsed – ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest (maavärin, orkaan, meteoriiditabamus) b. Suhtelised – sündmused, tekkepõhjus sõltub küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte (eostamisele järgneb sünd, tapmise tagajärjel saabub surm, süüdatud tulekahjule järgneb tuletorm) 2. Teod – väliselt väljendatud inimese tahte avaldused või käitumisaktid. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhiosa. Tegusid saab liigitada: a. Õiguspärased – inimeste looming (maal, romaan jne) b. Õigusvastased – õigusrikkumised. Neid saab liigitada vastavalt õigusharudele (nt süüteod ehk kuriteod ja väärteod, tsiviilõigusrikkumised jne) Ei ole oluline teovõimelisus.
tekkimise, muutumise või lõppe- b) suhtelised - tekkepõhjus sõltub mise või muu juriidilise tagajärje. küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess Juriidilised teod on enim esinevateks enam mitte - eostamisele järgneb inimese sünd; juriidilisteks faktideks (nt tehingud). tapmise tagajärjel saabub surm; süüdatud tulekahjule tuletorm - vrdl USA idaranniku tulekahjud 1993.a sügisel või 1994.a Austraalias. 2. ÕIGUSLIKU TAGAJÄRJE POOLEST: 1) õigusi ja kohustusi tekitavad - nt tapmise fakt - KrK §100; lepingu sõlmimine ; 2) õigusi ja kohustusi muutvad - nt lepingu muutmine; karistusmäära pehmendamine; 3) õigusi ja kohustusi lõpetavad - nt surmanuhtluse tühistamine seadusega; kohtu poolt lepingu kehtetuks tunnistamine. 3. FAKTIDE KOGUMI JÄRGI: