Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray
DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)imponeeris juhuslikkus maalis ja skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine METAFÜÜSILINE e veristlik sürrealism 1920ndad Itaalias. Eesm: jäädvustada eseme
luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine, ekspressionismi vaba värvikasutus, kubistide kollaaz, Tzara: dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Väikekodanlase rööpast välja löömine. Sokiteraapia. Kunstnikud: Hans Arp- puust kujundid; kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Ray Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Max Ernst- grotesk purustava militarismi üle Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde
Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see nähtus aastal 1923 Pariisis ja hääbus II maailmasõja lõpus, kuid oma mõju on säilitanud tänini
Marcel Duchamp (1887 –1968): Fontään (1917) Marcel Duchamp (1887 –1968): Rrose Selavy (foto Man Ray) ● FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme („Lapskarburaator“), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaže, millest tuntuim on „Tuletikunaine“, kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja „391“. Teoseid: „Lapskarburaator“ (1918), „Ortofon“ (1919), „Tuletikunaine“ (1920). ● KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega „Merz“. Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaažid – nn
mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id.
Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide