5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS 63 1 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA Automaatrelva taktikalis-tehnilised andmed. OTE nõuded automaatrelva käsitsemisel. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Tutvustada Galil 5.56 automaatrelva. Õpetada ohutustehnika printsiipe.
'' Spöörid said endale selle rannalõigu, kus oli maabunud dessant. ,,Kõigepealt moondage paadid ja peitke ära lõkeaine,'' käskis Jegorõtšev. Sapöörid tassisid kummipaadid metsa ja moondasid okstega. Lõkeaine laoti selleks kaevatud auku. ,,Homme hommikul alustame kaevikutest,'' teatas Jegorõtšev vastpüstitatud telkidesse end magama seadvatele sapööridele. 7.augusti õhtul saabus Saaremaalt torpeedokaatril insener, kes asus juhtima tulevase rannapatarei tulepositsiooni ehitama. Ehitati kaugusmõõtjatorn ja suurtükialused. Kui kõik juba peaaegu valmis oli, tuli teade-Saksa lennukid on puksiiri koos suurtükkidega mere põhja lasknud. Uusi suurtükke venelastel Saaremaalt saata ei olnud ja nii jäi kavatsetav Ruhnu rannapatarei ilma tegeliku jõuta. Arvukas punaväegarnison jäi Ruhnule täpselt kuuks ajaks. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' Terve päev kulus kaevikute ja laskepesade kaevamisele.
spetsiaalseid leppemärke. Looduslikud pinnavormid tähistatakse pruuni, kunstlikud musta värviga. RELJEEF Horisontaalide mustri järgi on võimalik ära tunda maapinna reljeefi. Küngaste puhul on põhiliseks samakõrgusjoonte mustriks suletud ringjooned. Joonte arv ja muster näitab künka kõrgust ja kuju. Pidage meeles: isegi üks horisontaal näitab, et tegemist on kõrgema maapinnaga, ka siis, kui see on väga väike küngas. See võib mõjutada tulepositsiooni valikut erinevate relvade puhul. Seljandik on pikk kitsas küngas, mis näeb välja natuke telgi moodi. Seljandiku mustriks on hulk paralleelseid horisontaale, mille keskel on kõrgem ala. Orvand ehk avanõgu on nõgusus, mis jääb kahe kõrvuti oleva seljandiku vahele. Uurdeks nimetatakse väikest orgu, mida kaardil kujutab väike sälk. Sadulaks nimetatakse madalaimat kohta kahe künka vahel. Sadula mustriks on kaks komplekti ringhorisontaale, mille vahel pisut madalam maapind.
42). 65 Pilt 2.42 Binokliga Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes 10 tuhandiku kaugusel ning katavad 80-tuhandikuse vaatevälja (pilt 2.43). Neid võib vajaduse korral sihtmärgi osutamisel kasutada. Näiteks: "300 - metsatukk - vasakul - 30 tuhandikku (või kolm kriipsu vasakul)". Pilt 2.43 66 2.5 TULEKAART Iga sõdur peab oma tulepositsiooni kohta koostama tulekaardi. Tulekaart tagab efektiivse jao tulejuhtimise ning tulekontrolli ja aitab sõduril saavutada maksimaalset lasketäpsust Tulekaart koostatakse positsioonile rühmitumisel (pilt 2.44) ning seda täiustatakse vastavalt laekuvale informatsioonile. Pilt 2.44 67 TULEKAARDI KOOSTAMISE ÄRJEKORD (pilt 2.45): · oma asukoht (koordinaadid); · magneetiline põhja suund; · mõõtkava märkimine;
Metsa majandamine helepanu kaitsejõudude väliõppused, sellel alal pole otstarbekas. Täieliku mis nõuavad eri ametkondade, koha- kahjustuse alal raiutakse kasvav mets like omavalitsuste ja elanike koostööd. ja edaspidi metsa ei majandata; Kaitsejõudude Peastaap on plaaninud 2) osalise kahjustuse ala sihtmär- võtta Aegviidu polügooni kasutuse- kide paigaldamise ala, käsirelvadest le keskpolügoonina. Keskpolügooni laskmise kohtade ja tulepositsiooni- jaoks on juba välja töötatud keskkon- de ala, kus kasvav mets saab kuulidest nakaitsejuhend, mis reguleerib kaitse- ja kildudest osaliselt kahjustada. Siia väe tegutsemist looduses. kuuluvad ka lõhketööde tegemise ja Igasugusele loodust kahjustavale rii- käsigranaadi heitmise koht, kuid met- gikaitselisele tegevusele peab eelnema sa majandamine on sel alal siiski või- valitud maa-ala keskkonnaväärtuste malik;