üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid · Tööstus- ja laohoonete ning garaazide rajamisel tuleb arvestada tuleohutust parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju, nende puudumisel rakendada õigusaktidega kehtestatud korda Tuleohuklassid · Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. tuleohuklass (tuleohuta) 2. tuleohuklass (tuleohtlik) 3. tuleohuklass (tule- ja plahvatusohtlik) · Kogu hoone tuleohuklassi määrab põhitoimingu tuleohuklass 1. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on vähese tõenäosusega · Tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud: Käsitletakse märgi või niiskeid materjale (kogus väike) nt,
ei varise; 2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita.
Tuleohtlik aeg metsas Tuleohtlikuks loetakse aega lume sulamisest kevadel kuni vihmaste ilmade saabumiseni sügisel. Sel perioodil kehtivad mitmed kitsendused metsa kasutamisele. Momendil valitsev tuleoht Metsas parajasti valitseva tuleohu suuruse hindamisel tuleb arvestada seal leiduva süttiva materjali põlemaminemise ohu suurusega ja puhkenud tule levimiskiirusega. Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: I tuleohuklass süttimisoht puudub; II tuleohuklass süttimisoht on väike: III tuleohuklass süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass süttimisoht on suur; V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge. Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur, määratakse õhuniiskust iseloomustav kastepunkt ning mõõdetakse viimase 24 tunni sademete hulk
just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli
teenindusraadiuseks tuleb arvestada 200 m. Saepuru-, puidukoore ja -hakkekuhjasid kõrgusega kuni 20 m peab saama kustutada teisaldatavate lafettkustutusseadmetega territooriumi tuletõrjevee ringvõrgu hüdrantidest. Palgi- ja saematerjalide laod virnastatava mahuga kuni 5 000 m3 võrdsustatakse TP3 (tuldkartvasse) tulepüsivusklassi kuuluva hoonega, käsitades virnu nagu teise tuleohuklassi (tuleohtlik) TOK II tootmistegevusega tööstusettevõtete ehitisi. Tulekahju normatiivne kestus on 3 tundi. Suurema kui 5 000 m3ja kuni 20 000 m3 virnastatava mahuga palgi- ja saematerjalide lao normvooluhulk tulekustutuseks on 35 l/s. Tulekahju normatiivne kestus on 6 tundi. Märgitust suuremate virnastatavate mahtude korral määratakse normvooluhulk kohaliku päästeasutuse soovituse järgi.
metsatulekaitsekaardid paberil ja Tartu- ja Põlvamaa. digitaalselt suure ja keskmise metsade tuleohuga maakondadele. 7.3 Tekitada metsaregistrisse metsa Eesti. tulekaitserajatiste kaardikiht. Tuleohuklassid ,,Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: · I tuleohuklass süttimisoht puudub, · II tuleohuklass süttimisoht on väike, · III tuleohuklass süttimisoht on keskmine, · IV tuleohuklass süttimisoht on suur, · V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge."39 Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine ,,Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuu-metsamassiivides üksteisest isoleeritud
1. Tulekustutite vajaduse määramisel käesoleva tabeli osade 1 kuni 4 järgi võetakse arvestuse aluseks pulberkustuti tulekustutusaine massiga 6 kg ja käesoleva tabeli 5. osas pulberkustutid tulekustutusaine massiga 1 kg, 2 kg või 6 kg. 2. Muude tulekustutusainete kasutamisel valitakse sama efektiivsusega tulekustuti käesoleva määruse lisas 4 toodud tabelite 1 või 2 alusel. 3. Tulekustutite vajadus ehitamisel, rekonstrueerimisel või remontimisel oleva hoone jaoks määratakse tööde tuleohuklassi ning ulatust arvestades käesoleva tabeli 3. osa järgi. Tulekustutid paigaldatakse ja hoitakse korras peatöövõtja poolt, kui tööettevõttelepingus pole sätestatud teisiti. 6. Koridorsüsteemiga hoones paigutatakse tulekustutid üldjuhul hajutatult koridoris. 8. Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib 25% võrra vähendada. IV. Tulekustutite korrashoid 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
