Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taimeja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooriapõlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier(17431794) tuli järelduseni,et metalli oksüdeerumisel toimub metalli ühinemine õhuga,kuid flogistoni,mida metall ära annab ei eksisteeri.Väitis,et õhk koosneb gaasidest,sisaldades 5dikku hapnikku ja neli 5dikku lämmastikku.Inglise teadlane Henry Cavendish(17311810) avastas 1766a.vesinikuning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781a.tavalise vee
·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle. väitis, et õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku ·Cavendish avastas vesiniku ja ühendas selle tavalise veega, sünteesides niimoodi vett. - tema ,,Keemia elemendid" raamatus loetles ta 33 n-ö põhiainet, millest Maa koosneb. Arstiteadus
ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linné Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Probleeme põhjustas põlemisprotsessi seletamine. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt eraldub põlemisel nähtamatu tulemateeria. A. L de Lavoisier väitis, et õhk koosneb gaasidest. 1789 ilmus raamat, kus ta loetles 33 nö põhielementi, lükates ümber kujutluse, et Maa koosneb 4 elemendist. H. Cavendish avastas vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis tavalise vee. Arstiteadus Tervishoiu suurimaks saavutuseks 18.saj võib pidada kaitsepookimiste alustamist rõugete vastu. E. Jenner puutus kokku rahva seas levinud arvamusega, et inimesed, kes on põdenud veiserõugeid, ei haigestu pärisrõugetesse
Looduse süsteem: Karl Linne · Reisis palju, selle alusel hakkas loodust süstematiseerima · Leidis, et loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. · Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse · Andis ladinakeelseid nimetusi taimedele Keemia tekkimine · Kujutlus, et Maa koosneb neljast elemendist õhk, tuli, maa, vesi · Probleemiks: miks puu põleb, kivi mitte · Flogistoniteooria põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria (arvati, et sama toimub ka metalli roostetamisel) · Lavoisier tuli järeldusele, õhk koosneb gaasides, sisaldades viiendiku hapnikku ja neli viiendikku lämmastiku o ,,Keemia elemendid" loetles põhiaineid, lükkas ümber selle, et Maa koosneb 4st ainest. · Cavendish avastas 1766 aastal vesiniku ja seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781aastal tavalise vee Arstiteadus · Eelnevateks ravimeetoditeks olid klistiir ja aadrilaskmine · Rõugeepideemiad
kasutuselevõtmise vajadust ning kõigele sellele ta purustas lisaks veel vana uskumuse nelja põhielemendi kohta. 17. sajandi lõpul, täpsemalt 1697 aastal loodi saksa arsti ja keemiku Georg Ernst Stahli poolt esimene teaduslik teooria keemias, mida nimetatakse flogistoniteooriaks. Flogiston tuleneb kreekakeelsest sõnast phlogistos, mis tähendab "põlev", "süttiv". Flogistoniteooria kohaselt kõikide ainete üheks koostisosaks on tulemateeria ehk flogiston, mis eraldub ainetest põlemisel. Flogistoniteooria näis loogiline, sest puu või paberi põlemisel jääb alles vaid näputäis tuhka. Põlemisel eraldub midagi õhku ja see pidi olema flogiston, nagu väitis Stahl. Flogistoniteooria tekkis sellepärast, et olid olemas: 1) teaduslik maailmapilt; 2) selle valguses ümbermõtestatud traditsioonilised kujutlused keemias (põlevusalge ja põlemise kui aine lagunemisprotsessi korpuskulaarne tõlgendus); 3) praktilises
Taimeriigi puhul rõhuta ta sugulist paljunemist. Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuulutvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Antiikajast oli tuntud ja tunnustatud kujutlus, et Maa koosneb 4-st elemendist: õhust, tulest, maast ja veest. Probleeme põhjustas aga põlemisprotsessi seletamine miks puu põleb, aga kivi mitte. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist. A.L de Lavoisier (1743-1794) prantsuse teadlane tuli järeldusele, et metalli oksüdeerumisel toibum küll metalli ühinemine õhuga, kuid mingit flogistoni, mida metall ära annab, ei eksisteeri. Ta väitis ,et õhk koosneb gaasidest, sesaldades 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku. 1789 ilmus tal raamat ,,keemia
annaabi.ee 
