tuletõkketarinditega. Omaette tuletõkkesektsioonideks tuleb eraldada kasutusala järgi: sisseehitatud trafoalajaam; hoone elektri peakilbiruum; remondi- ja hooldustöökojad; kütteagregaadiruum; automaatjuhtimissüsteemide ruum; ventilatsiooni- sh tolmukogumiseseadmete ruum; suruõhu tootmise masinaruum; põlevvedelike hoiuruum; tulekustutussüsteemi pumpla. Automaatse tulekustutussüsteemiga varustatud ettevõtetes eraldatakse punktis nimetatud ruumid mittepõlevatest materjalidest EI30 klassi kuuluvate tuletõkketarinditega. Kinniste materjaliladude ja katusealuste hoiuplatside põrandad peavad olema mittepõlevast materjalist. Transportööride, galeriide ja tunnelite piirdetarindid peavad olema mittepõlevast materjalist. Läbiviigud ja lahtised avad
auru tootmiseks laevas. Auru tootmiseks võib kasutada diislikütuse või masuudi põlemisel eraldunud soojus en, elektri en või diiselmootorite- ja gaasiturbiinideäratöötanud gaaside (heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5
üheselt aru saanud. Juhtimise ülevõtmine vanemmehaaniku poolt ei vabasta vahimehaanikut oma kohustuste täitmisest. (3) Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma kohustusi. Lisaks peab igaüks neist teadma laeva kohta järgmist: 3,1) oskama kasutada laeva siseside vahendeid; 3.2) väljapääsuteid masinaruumist; 3.3) masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel; eriti tähtis on ära tunda tulekustutussüsteemi hoiatussignaali; 3.4) masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama nimetatud seadmeid ja varustust kasutada. (4) Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne masina päevaraamatusse, märkides ära kasutusele võetud meetmetest. Vajaduse korral koostatakse edaspidise tegevuse kava.
Nii arhiivihoidla kui ka serveriruumi kaitseks peaks olema paigaldatud turvaalarm. Samuti peaks valvesignalisatsiooniga olema ühendatud veeandurid, niiskusandurid ning liikumisandurid, mille signaal peab ründe korral viivitamata vallandama asjakohase häire keskpuldis. Kuna tulekahjud on levinuimad õnnetused asutustes, peavad asjakohased ruumid olema varustatud tulekahju signalisatsioonisüsteemiga ning tasuks kaaluda ka automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamist, mis peaks regeerima tulele automaatselt. Tulekahju signalisatsioonisüsteem peab viivitamata regeerima suitsule või muule põlemisproduktile. Kaasaskantavad tulekustutid peavad olema alati kättesaadavad, isegi siis, kui on paigaldatud automaatne tulekustutussüsteem. Käsikustutid peavad olema ruumis strateegiliselt paigaldatud [10, lk 7]. Nii arhiivihoidla kui ka serveriruum peab olema ventileeritav, et tagada õhu täielik
autommatselt temperatuuri tõusmisel ruumis. Süsihappegaasi süsteem annab tulekoldega ruumi süsihappegaasi, mis tõrjub eemale põlemiseks vajaliku hapniku. Süsihappegaasi kasutatakse esmajärjekorras lastiruumides ja masinaruumis tekkinud tule kustutamiseks. Tuletõrje signaalsüsteemid võivad olla üles ehitatud mitmesugustel põhimõtetel. Enamasti on need elektrilised süsteemid, mis asuvad tööle (lülitavad sisse häiresignaali või tulekustutussüsteemi) temperatuuri tõusmisel üle teatud piiri või suitsu ilmnemisel ruumis. Mikrokliima loomise süsteemid. Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid. Ventilatsioonisüsteemid. Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid. Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid.
temperatuuri tõusmisel ruumis. Süsihappegaasi süsteem annab tulekoldega ruumi süsihappegaasi, mis tõrjub eemale põlemiseks vajaliku hapniku. Süsihappegaasi kasutatakse esmajärjekorras lastiruumides ja masinaruumis tekkinud tule kustutamiseks. Tuletõrje signaalsüsteemid võivad olla üles ehitatud mitmesugustel põhimõtetel. Enamasti on need elektrilised süsteemid, mis asuvad tööle (lülitavad sisse häiresignaali või tulekustutussüsteemi) temperatuuri tõusmisel üle teatud piiri või suitsu ilmnemisel ruumis. Mikrokliima loomise süsteemid. Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid. Ventilatsioonisüsteemid. Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid. Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid.
autommatselt temperatuuri tõusmisel ruumis. Süsihappegaasi süsteem annab tulekoldega ruumi süsihappegaasi, mis tõrjub eemale põlemiseks vajaliku hapniku. Süsihappegaasi kasutatakse esmajärjekorras lastiruumides ja masinaruumis tekkinud tule kustutamiseks. Tuletõrje signaalsüsteemid võivad olla üles ehitatud mitmesugustel põhimõtetel. Enamasti on need elektrilised süsteemid, mis asuvad tööle (lülitavad sisse häiresignaali või tulekustutussüsteemi) temperatuuri tõusmisel üle teatud piiri või suitsu ilmnemisel ruumis. Mikrokliima loomise süsteemid. Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid. Ventilatsioonisüsteemid. Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid. Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid.
annaabi.ee 
