sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed. Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või neljanda rea järel, horisontaalsust igal kihil. 7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev. 8. Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte metalliga, sest metalli paisumine on suurem. 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei raiuta. 10. Üks käsi on töökäsi teine puhas käsi. Ehitusnõuded. Ahju ja korstna alused. Õhukeseseinalised kerged ahjud (kuni 750 kg ) võib toetada põrandale või
redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes sahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest).
4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise kihid peavad rangelt olema horisontaalsed ning pinnad ja nurgad vertikaalsed. Vertikaalsust kontrollitakse iga 3-4 kihi järel. Horisontaalsust igal kihil 7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev 8. Ahju sisemised alad tuleb sillata tellistega, mitte aga lattlaua ega nurklauaga, sest metall paisub kuumenedes tunduvalt rohkem kui tellised. Kuumenemisel terassillus pikeneb, mis võib lõhkuda ahju 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei või raiuda! 10.Üks käsi on töökäsi ja teine on puhas käsi.
Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes šahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi
Puhasvuuk. Seda tuleks teha enne, kui segu on täiesti kuivanud. Järelvuukimine. Vuuk jäetakse 1,5 cm tühjaks ja täidetakse sobiva värvi ahju vuugiseguga. Savisegu võib ka segada pigmendiga. Vuukimine tehakse sooja ahjuga. Kivide klompimine. Võib ka pärast lakkida. Krohvimine antiik krohviga. Katmine plaatidega. Kasutada kuumuskindlat plaadisegu. Võib värvida tulekindla värviga. P.9.3 Leivaahjuga pliidi ehitus. Kindel alus ja alla hüdroisiolatsioon. Kolle tulekindlatest tellistest. Ülejäänu teha savitellistest. Kaks siibrit. Kui mõlemad siibrid on kinni ja koldesse tehakse tuli, siis läheb suits pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri, pliidi alumisest lõõristikust läbi ning sealt korstnasse. Tulemuseks on pliidiraua soojenemine, kuid leivaahju temperatuuri see oluliselt ei muuda. Kui tuli tehakse leivaahju ja alumine siiber on kinni ning ülemine lahti, siis suits läheb pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri
Grafiidis on iga süsiniku aatom seotud kolme kovalentse sidemega (selleks loovutab iga aatom 3 elektroni). Süsiniku aatomi neljas valentselektron jääb vabaks, mille arvel grafiit juhib elektrit. Grafiiti kasutatakse määrdeainena, pliiatsisüdamike, ekeltroonide ning tulekindlate tiiglite valmistamisel jm. Neutronite aeglustajana leiab ta rakendamist tuumareaktorites. Grafiidi püsivus temperatuuri tõusuga suureneb ja temperatuuril 1600*C on ta vastupidavam enamikust tulekindlatest materjalidest, seepärast valmistatakse temast kosmoserakettide düüse ja ninakoonuseid. Sütt nimetati varem süsiniku kolmandaks alletroopseks teisendiks. Süsi ja tahmaosakesed on üles ehitatud väga väikestest grafiidikristallidest. Sütt saadakse mitmesuguste orgaaniliste ainete söestamisel. Looduslikuks söeks on kivisüsi ja mitmesugused söeliigid (antratsiit jt.). Peaaegu puhas süsinik on koks ja tahm. Süsi on väga raskesti sulav (3500*C)- Sulanud süsi
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutuse olukord Üldised ehituslikud tuleohutusnõuded olid enamikul juhtudel tagatud. Siiski esines üksikuid puudusi ning ka elanikepoolset hooletust, näiteks küttekehade ümber kuhjatakse süttivaid materjale, tihti ei jäeta suitsulõõri sisepinna ja puidust seina- või laepinna vahele piisavat tulekindlatest materjalidest vahekihti ning see võib põhjustada tulekahju tekkimist hoones. Evakuatsiooniteed olid kõikides elamutes piisava laiusega ehk ≤ 90 cm. Kuna tegemist oli ühekordsete hoonetega, võib evakueeruda ka akende kaudu. Suitsuandureid oli uuritud elamutes vähe. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi peavad need olema paigaldatud kõikides elumajades, ka nendes, mis on ehitatud enne nimetatud määruse kehtima hakkamist
annaabi.ee 
