soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi – tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu – indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta Metsakasvatuslik iseloomustus Okaspuud Harilik mänd Pinus sylvestris Kuni 40(50)m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5m. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes
Samuti võib tihe, lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning arengut. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt. * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi. * Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Seevastu lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu. * Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal saab informatsiooni kasvukahatingimuste kohta. Teatud liikide esinemine osutab mulla viljakusele, niiskusele ja selle iseloomule. 8. Metsatakseerimine Metsatakseerimine on metsa hindamine e. mõõtmine.
vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja vorm. metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga Harilik kadakas Juniperus communis aladel. 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m Järvseljal, Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, Ahunapalu kalmistul. samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun,
● Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas). ● Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi. ● Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades, mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. ● Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Seevastu lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu. ● Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal saab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta. Teatud liikide esinemine osutab mulla viljakusele, niiskusele ja selle iseloomule.
Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt. (metsmaasikas, har. vaarikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas, põldmurakas). * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid ravim- ja meetaimi. * Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Seevastu lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu. * Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal saab informatsiooni kasvukahatingimuste kohta. Teatud liikide esinemine osutab mulla viljakusele, niiskusele ja selle iseloomule. Alustaimestik on üheks olulisemaks komponendiks metsakasvukohatüüpide määramisel. Loomade mõju metsale