likvideerimisele (oksad, muld, riided jne). 11 Annika Luikjärv Põlemine 7.2. Tulekahju ajal Tulekahju avastanult, tuleb käituda järgmiselt: · helistada 112 ja teatada tulekahjust häirekeskusele; · informeerida tulekahjust läheduses olevaid inimesi; · kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni süsteem, mille töölepanekuks on tarvis vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha; · aitada ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda! Selle punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi; · kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alustada võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist;
10 Nõrkvool Eramu nõrkvooluühenduste võimalike kaablite paigaldamiseks tuleb paigaldada kinnistule maa-alune plasttoru 50mm vastavalt detailplaneeringule. Eramu sisemised võimalikud nõrkvooluseadmed TV, arvutivõrk, telefon ja valvesignalisatsioon ehitada välja süvistatud kaabelliinidega. Vastavalt kehtivale määrusele "Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded", peab elamus olema autonoomne tulekahjusüsteem st elamu vähemalt ühes ruumis peab olema lokaalne tulekahjusignalisatsiooni seade . Elamu omanikul tuleb järgmise staadiumi projekteerijale kindlasti esitada oma nõuded ja nägemuse elektri- ja nõrkvoolusüsteemidele. GAASIVARUSTUS Hoone kütmiseks kasutatakse vedelgaasi, kuni gaasitrassi ehituseni, mis on kavas paari aasta pärast Gaasivarustus projekteerida krundile ehitatavast vedelgaasihoidlast. Maapealne vedelgaasi mahuti, mahuga 4 m3 paigutatakse õue, 3 m kaugusele hoonest. Pärast maagaasitrassi valmimist vahetatakse katlal põleti. 11
spetsiaalse gaaskustutussüsteemiga või pihustatud veesüsteemiga. Kinnised transportööritunnelid ja -galeriid kaitstakse käsitsijuhtimisega tulekustutussüsteemiga. Lahtisi ehitisi ja katusealuseid ei tule üldjuhul kaitsta automaatse tulekustutussüsteemiga. Ehitised, mis ei ole kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga või kuhu ei ole soovitav kustutussüsteemi paigaldada, varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tulekahju teatenuppudega. Tulekahju signalisatsioonisüsteemis kasutatakse üldjuhul suitsuandureid. Palgi- ja saematerjali ladustamise platsidele tuleb paigaldada tulekahju teatenupud vahemaaga mitte üle 150 m. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rakendumisel peavad ehitise ventilatsiooniseadmed automaatselt seiskuma. SUITSUTÕRJE Ehitistel peab olema suitsu eemaldamise võimalus.
näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200
Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R60. Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust (mineraalvill). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on: · Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid. Hooneväline tulekustutusvesi saadakse piirkonnas olevast tuletõrjevee hüdrandist, millest lähim asub umbes 40 m kaugusel Rakvere maantel. 1.9 Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid
ideoloogiat kasutada kvaliteedijuhtimisel. Pideva kontrolli ja vigade eemaldamise ning töö efektiivsuse täiustamisega saab tõsta kvaliteeti. 35. Ehitis kui "organisatsioon": keskkonna mõju ehitisele ja ehitise võimalik vastumõju sellele Võttes ehitist kui organisatsiooni, siis sellele mõjuvad järgmised tegurid: · Tehnoloogilised faktorid - kütte- ja jahutusesüsteemid; tulekustutusüsteemid (suitsueemaldussüsteemid, automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem, vee, -vahu- ja pulberkustutussüsteemid, gaaskustutus) ja turva-, evakuatsiooni- ning paanikavältimisvalgustus; elektrienergia ja sellesse kuuluva reservtoite süsteemid; videovalve süsteemid, turvasüsteemid; läbipääsusüsteemid ja sissetungivastased häiresüsteemid; valgustuse süsteemid; veevarustus ja kanalisatsiooni; ventilatsioonisüsteemid; hooneautomaatika süsteemid.
Teema 2. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal Seadmestiku, materjali ning toote tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustus. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal, töötajate kohustused tuleohutuse tagamisel. Töötaja tegevus seadmestiku, aparaadi või agregaadi tööreziimi häire korral. Teema 3. Päästevahendid Objektil kasutuses olevad päästevahendid (esmane tulekustutusvahend, tuleohutus- märk, tuletõrje-veevarustus ning tulekahjusignalisatsiooni-, automaatne tulekustutus-, suitsutõrje-, turvavalgustus- ja piksekaitsesüsteem), nende otstarve, hooldamise ja kasutamise kord ning asukohad. [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] Teema 4. Tegutsemine tulekahju korral Objektil tekkida võiva tulekahju arengu iseloomustus ja iseärasused. Inimeste teavi- tamine tulekahjust või õnnetusest. Töötaja tegutsemine objekti allüksuses või selle territooriumil tulekahju või selle tunnuste avastamisel. 52
annaabi.ee 
