LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja. Kui siil nüüd sitikat nägi, siis kohkus ta hirmsasti ja arvs, et sitikas on ära kõrbenud. Siili meel oli kurb ja pöördus tühja kõhuga metsa tagasi
Siit leiti Eesti vanimad hülgeluud. C proovid andsid tulemuseks 7300-6650 ema. Eesti saarte mesoliitiliste asulate kogutud luumaterjalis on esikohal hüljes. Hiiumaal Kõpus on teada seitse mesoliitilist asulakohta, neist kaht on ka kaevatud. 7 Ruhnu saarele jõudsid inimesed ca 5300 ema. Aivar Kriiska kaevas seal 1999. aastal kaht kiviaja asulakohta. Neist II asulakoha kaevandi suuruseks oli vaid 8 m2, avastati aga viis tuleaset. Need olid maapinda süvendatud, kividega. Asulakoht on dateeritud hilismesoliitikumi ja varaneoliitikumi lõppu. Lisaks leiti inspektsioonidel veel neli asulakohta. Asulakohtadest leiti muuhulgas varast narva tüüpi keraamikat, mis oli sarnane Saaremaa tolleaegsetele asulakohtadele. Ilmselt olid neis asulates peatunud hooajalised hülgekütid. Saaremaal on Kriiska kaevanud Võhma asulakohta. Eesti saarte mesoliitikumile on üldiselt iseloomulik, et tööriistade
hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni viimasena kaevas 1984-86 linnust Valter Lang, kellelt pärineb ka kokkuvõtlik uurimus Iru linnamäe kohta. Praeguse seisuga on Iru linnamäest kaevatud läbi 1/5, lisaks on mitmel puhul kaevatud linnamäge ümbritsenud asulakohti. Iru linnamäelt on leitud neli pronksiaega kuuluvat hoonealust ja mitu tuleaset. Need olid veidi maasse süvendatud, mõõtmetega umbes 10 x 3-5 m. Mõned tuleasemed olid seega väga suured, paiknesid ilmselt väljapool hooneid ning neid oli kasutatud mitte üksnes pronksiaja, vaid ka järgnevate perioodide jooksul. Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused
Koja sisemus oli jaotatud kindlateks osadeks. Lävepakust koja tagaseinani olid laotatud kaks pikemat puud, nende vahel hoiti lõkkepuid. Kolde taga asus hoiukoht (poassu), seal säilitati toiduvarusid ja majatarbeid. Koldetagust osa on peetud n-ö ,,puhtaks kohaks", koolasaamid hoidsid seal ka pühasid esemeid, hilisemal ajal näiteks ikooni. Kolde asemel kasutasid koolasaamid hilisemal ajal suitsuavast välja ulatuva korstnaga raudahju. Kahel pool tuleaset olid kohad, kus päeval istuti ja öösel magati (loaidu) ja mis kaeti suvel vaevakase okstega, talvel lehtpuuvitstega ja põdranahkadega. Oksi vahetati suvel iga päev, talvel kord nädalas. Tagumises vasakpoolses osas oli peremehe koht, tema vastas tagumises parempoolses osas istus perenaine koos väiksemate lastega. Peremehest järgmistena ukse pool olid vanemate laste ja vanainimeste kohad, uksele kõige lähemal elasid teenijad, peremehe poolel sulane ja perenaise poolel tüdruk
suureneb ja moodustub süsi, lisa juurde jämedamaid puid. Kui kavatsed lõkkesse asetada suuri puunotte, peab enne alla tekkima korralik tuline söekiht. Vahel on vajalik lisada lõkkesse peenemat kiiresti põlevat puud, et temperatuur tõuseks ja notid süttiksid. Kui teed talvisel ajal lõkke puu alla või selle lähedusse, raputa kõigepealt okstelt lumi maha, siis ei pudene koldesse sulavat lund. Kustutamine Tule kustutamisel on tähtis, eriti kui lõke põles kogu öö, tuleaset hoolega kontrollida ja see kindluse mõttes korralikult veega üle valada. Veereta kivid kõrvale, kaeva maad tuleaseme all ja selles vahetus läheduses veendumaks, et säde pole maa sisse või 173 juurtesse hõõguma jäänud. Vala veel vett peale ja sega läbi. Kaevamiskepiga võid teha maa sisse vee valamiseks augu. Tuleaseme kuumad kivid võivad olla nii tulised, et süütavad kuiva sambla või rohu
vargusega rüvetada. Seepeale tegi südametunnistus vaherahu ja kummaliselt järjekindlusetud mereröövlid jäid rahulikult magama. 14.P-EATÜKK Hommikul ärgates imestas Tom, kus ta oli. Ta tõusis istuli, hõõrus silmi ja vaatas ümberringi; siis alles taipas. Oli jahe hall köidik ja metsa sügav kõikevaldav vaikus hingas mugavat rahu. Ükski leht ei liikunud, ükski hääl ei seganud suure looduse mõtiskelu. Lehtedel ja rohul pärlendasid kastetilgad. Tuleaset kattis valge tuha-kiht ja peen sinine suitsuriba tõusis otse õhku. Joe ja Huck magasfd veel. Nüüd hüüdis eemal metsas üks lind; teine vastas; siis hakkas rähn toksima. Vähehaaval helenes jahe hommikuhallus ja niisama vähehaaval rohkene- 92 sid hääled ning ärkas elu. Loodus raputas une maha, pustas tööd ja avas mõtisklevale poisile oma imed. Roheline ussike ronis üle kastese lehe, tõstis aeg-ajalt kaks kolmandikku oma
annaabi.ee 
