1919.a. oktoobris võttis ASUTAV KOGU vastu MAASEADUSE, sellega võttis riik mõisnikelt maa ära ning jagas selle talupoegadele. Maaseaduses oli kirjas, et esmajoones saavad maad Vabadussõjas vaenlase vastu võidelnud kodanikud. Maareform vastas Eesti talurahva ootustele ja innustas sõdureid võitlust jätkama. RAHUKÕNELUSTE ALGUS Pärast seda, kui Punaarmee vallutas Pihkva tagasi, tegi Nõukogude Venemaa Eestile ettepaneku alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. Septembris 1919.a tuldki mõelma poole esindajad Pihkvas kokku. Kuna erimeelsusi tulevase rahu suhtes oli palju, siis läbirääkimised katkesid. SÕJATEGEVUS 1919. a SÜGISEL Peamised sõjasündmused 1919.a sõügisel leidsid aset Narva jõe ida pool. Vene valgekaartlased ja mõned Eesti sõjaväe üksused tungisid Petrogradi lähistele ja püüdsid linna vallutada. See ei õnnestusnud. Vene valgekaartlased purustati. Eestlased taganesid Narva alla. Siin tõrjus Eesti sõjavägi tagasi kõik Punaarmee
häirinud.” Esimene töökoht pärast ülikooli oli rahvakunstimeistrite koondis Uku ning siis käis ta väga palju Kihnus ja Ruhnus. “See on mulle armas, tegelik elu. Ma ei peagi linnas vastu, siin on nende elementidega nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid. Kõige suurem süüdlane on see inimene, kes leiutas veekemmergu. Praegu jookseb solk pilvelõhkujast ka mere poole... Minu vanaisa oli maru mees, siitsamast talust. Kord tuli juudi kaupmees raamatutega õue peale. Minu isa, tulevane kirjanik, oli väga elevil, ootas, et nüüd isa ostab mõne raamatu
.. Jegorõtšev mõtles kiiresti lähenevale kohtumisele sõpradega. Salaja lootis ta, et õnnestub käia ja Ljudmillat külastada. Kas ta pole mind ära unustanud? Vaid ühel korral saime ju kokku... Päike oli juba ammugi end veest lahti rebinud jakõrgele pea kohae tõusnud, kui laevad hakkasid Kõigustele lähenema. Siin aga juhtuski see, mida ei osanud arvata:metsa tagant kargasid välja kolm saksa pommitajat ja ründasid dessantlaevu tormi-iilina. Traallaevad ja kaatrid ei jõudnud veel tuldki avada kui vees hakkasid lõhkema pommid. Kostis võimas plahvatus, seejärel teine, kolmas...Jegorõtšev vaatas tagasi ja ei uskunud oma silmi: liikurpraam, millel olid tema sapöörid, oli leekides ja vajus pikkamööda voogudesse. Üks po,,itajatest sooritas uue pealennu. Plahvatus paiskas põleva praami rusud lahele laiali. Kuidas Jegorõtšev ka ei vaadanud ja pisarais silmi rusikatega ei hõõrunud, ei näinud ta veepinnal enam ühtegi meest.
räägib, et kui nii siis nii, nüüd tuleb korraldada suuremad pulmad. Aleksander ei taha seda mitte kuidagi uskuda, aga no mis tal üle jääb. Pulmapäev läheneb, ning mehed valmistuvad selle vastu tõsiduse ja pidulikkusega. Nad on linnas, et osta Aleksandrile uus kuub, püksid ja vest. Päevapeale lähevad Elda ja Aleksander preestri juurde. Külalised on saabunud aga Peedrega hoovipeale, tuues endaga kaasa liha, küpsetisi ja jooki. Ühel hetkel ütleb aga Ekke, et pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad
korraldada suuremad pulmad. Aleksander ei taha seda mitte kuidagi uskuda, aga no mis tal üle jääb. Pulmapäev läheneb, ning mehed valmistuvad selle vastu tõsiduse ja pidulikkusega. Nad on linnas, et osta Aleksandrile uus kuub, püksid ja vest. Päevapeale lähevad Elda ja Aleksander preestri juurde. Külalised on saabunud aga Peedrega hoovipeale, tuues endaga kaasa liha, küpsetisi ja jooki. Ühel hetkel ütleb aga Ekke, et pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik
sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide AT 1525A + 1525D + 1740 + 1737 Ükskord eland üks pahur poiss. Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta hakand poissi kiruma: "Kura sind võtaks kõige oma hullu tükkidega!" Varsti tuldki kohe üks must tõld hooste ja kutsariga nende juure ja viidudki poiss ära seitsme oasta peale. Esti ei ole isa taht poega anda, aga vanakurat üteld, et kui sa lubasid, siis pead aga andma. Kui seitse oastat mööda läind, tuld poiss kodu. Isa hakand kohe pärima, et mis töö peale sa nüüd kua kuradi juures õppisid. "Õppisin vargaks," vastand poeg. Isa põle sest esti arugi soand, muudkui ehmatand ära. Pärast üteld pojale: "Mul põle sulle kua
annaabi.ee 
