pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tsehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[1] Pangatähed · 5 krooni · 10 krooni 1928 · 10 krooni 1937 A · [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult käibele] · 20 krooni · 50 krooni · 100 krooni Mündid
Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak.
Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak.
Valitsejad keelasid ära vanad mündid ja valasid neist uued, milles hõbedat oli vähem. Inimesed pidid sellega kaasa tulema, sest kohalikus käibes olid ainult kohalikud mündid. Sisuliselt tegid valitsejad täiesti legaalselt valeraha. Kui pennine münt enda väärtuse kaotas, hakati 12.-13. saj valmistama suuremaid münte. Esimeste seas oli nt Veneetsia gross. Suurkaubanduses tulid 13. saj kasutusele kuldmündid, mida valmistasid Itaalia linnad. Tuntuimad neist on tukat ja floriin Veneetsia ja Firenze nimede järgi. Aadlikud ja vaimulikud lasidki münte valmistada linandes, aga au jäi ikkagi neile. 15. saj tõuseb nende kõrvale uus suur hõbemünt Joachimstadtist taaler. Kirju rahandussüsteem muudab keskajal keeruliseks hindade määramise. Hinnad on väga kõikuvad: vili halval aastal kallim, lõikusajal odavam. Ka mõõtude puhul on raskendav asjaolu mitmekesisus ja muutlikkus. Saksamaa tavaline viljamõõt võis
1 femme fatale pr. k. saatuslik naine, vastupandamatu naine 2 deviis juhtlause, lipukiri 3 korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik 4 indulgents roomakatoliku kirikus patukaristuse amnestia, patu tühistamine 5 kurtisaan kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine; poolilmadaam 6 secret de polichinelle saladus, mida kõik teavad (polichinelle on marionetiteatri tegelane) 7 epitaaf hauakiri, kellegi mälestuseks kirjutatud salmike 8 tukat algselt Veneetsia kuldmünt (sõnast hertsog 'duca') 9 frivoolne kergemeelne, nilbe MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kelle kohta prantslased ütlevad femme fatale? 2. Kuidas võib iseloomustada paavst Aleksander VI-t? 3. Mis on indulgentsikiri? Kuidas suhtud neisse sina? 5. Mida võib Lucrezia vanematele ette heita? 6. Kas Lucrezial oli võimalik pealesunnitud abieludest keelduda? Miks? 7. Mis sai Lucrezia esimesest lapsest? 8
ülekaalu. Regulaarsed rahandusreformid valitsejate poolt. Dante paigutas Philippe Ilusa põrgusse valeraha tegemise pärast. 13. sajandil mündi kirevus väheneb. Mündihärra inimene, kel õigus münte teha, 12. sajandil 300 mündihärrat, 13. sajandil 10 või 30. Mündi väärtus langes, 1 penniga ei saanud enam midagi osta, vajadus suuremate rahade järele. 12. sajandi Itaalias tekkisid Veneetsia grossid )24 penni). Euroopas taas kuldmünt, kõigepealt Firenzes floriin, Genovas tukat (tukantum) ja Veneetsias grossid. Põhja Euroopas hiliskeskajal suuri hõbemünte, Uue Maailma avastades uus väärismetalli toodang. Taaler Joahinstaal dollar (USA) Jefimov (Vene) 10 Kesksel kohal viljahinnad, 13. saj keskapaik kuni 14. saj keskpaigani. Inglismaal kvartali (300l) hind 3 17 sillingini. Igas linnas omad mõõdud ja kaalud, rahakurss väga muutlik. Raske leida reallhindu ja kaubandust võrrelda. 13. - 14
annaabi.ee 
