Seenedel on pildid, põrandal on vaibad. Aga see ei tee romani muljet lõbusalt. Raamatu toon on pime. Lõpp on ootav. Lugesin läbi Tuglasi novelli ,,Jutt pimerottega". Novellis on kaks peategelast. Esimene on noor mees tava välimusega, aga ta on pime sünnist. Tema juttut võib märata, et ta on tähelepanelik inimene tugeva hingega. Teine tegelane on mees ka, aga tema kohta pole midagi teada. Võib rääkida, et ta on lahke, sest aitas pime inimest. Novelli tuja on üsna kurb ja tõsine. Lutt toimus sõja ajal, kõik ümber on majade jäänistes. Lugesin läbi raamat ,,Katk". See on romaan_ kus on 4 peategelast. Nad on mehed. Kaks nendest on arstid. 3 on abiellunud. Kõik nad on keskealised, nendel ie ole lapsi. Kõikidel on oma mured, ja pea on see et nad ei või kohtuda katki tõttu oma kalliste inimestega. Romaanis on vähe kirjutatud nande isiku elust, aga me teame, et Tarru isa on kohtunik. Tegevused toimuvad linnas Oraan, kus levitatakse katk
10) nimetatakse funktsiooni f osatuletiseks argumendi xi j¨ argi punktis A ja t¨ahistatakse f fxi (A) v~oi (A) v~oi f (A) . xi xi Osatuletis kui funktsioon. Eksisteerigu funktsioonil f l~oplik osatuletis muu- tuja xi j¨argi mingi piirkonna D k~oigis punktides. See t¨ahendab et igale punktile P piirkonnast D saab vastavusse seada u ¨he kindla reaalarvu fxi (P ). Siis on osatuletis fxi piirkonnas D m¨a¨aratud funktsioon. 15) Liitfunktsiooni osatuletiste arvutamise valem. Funktsiooni täistuletis ja selle arvutamise valem. Liitfunktsiooni osatuletiste valemid. Olgu u1 = 1 (x1 , x2 , . . . , xm ), u2 = 2 (x1 , x2 , . . . , xm ), . . . , un = n (x1 , x2 , . . . , xm ) argumendist P = (x1 , x2 ,
I ;),l,ul.ri" r.. ;;rj.:,..1U;.. rtc*^of+ ttovil. fl^r.q- rw.rtfu^,L r:li*lavt^tr, , Ntffi.u- .iaeai.iltt* h:obr 6pXr'fu^ t;gi,u^tuJa f .@ bW hitatl/w - fc"i lpiar*ei^"r4c^ nd^^,rni" al,,urlata&^,c !cr; a,ltlti;vg^t*.ttd.. eb,t'lrt04r^-,fu*c tilt&"J" rui,,.a^ pd^dr. ** W wE-by-, niln a';^t^ bi&*ott- tl i^ ry,''qa^c;.dt a*vvrtt *htu..!^
takse argumendi k~oigi nende v¨a¨artuste hulka mille korral funktsiooni avaldis on t¨aielikult m¨a¨ ¨laltoodud funktsioon y = x2 , x [0, 1] ei aratud. N¨aiteks u ole antud oma loomulikus m¨a¨aramispiirkonnas. Selle funktsiooni loomulik m¨ aramispiirkond on X = R. a¨ 3. Graafiline esitusviis. Funktsioon esitatakse graafikuna tasandil ristkoordi- naadistikus. Olgu antud funktsioon f , mille argument on x, s~oltuv muu- tuja y ja m¨a¨ aramispiirkond X. Kanname tasandile ristuvad x- ja y-teljed. Vaatleme selles teljestikus joont G, mis koosneb k~oikv~oimalikest punk- tidest P = (x, f (x)), kusjuures P esimene koordinaat x jookseb l¨abi kogu m¨a¨ aramispiirkonna X. Seda joont nimetataksegi funtsiooni f graafikuks. Seega, l¨ uhidalt kirjutades on funktsiooni f graafiku definitsioon j¨argmine: G = {P = (x, f (x)) || x X} .
takse argumendi k~oigi nende v¨a¨artuste hulka mille korral funktsiooni avaldis ¨laltoodud funktsioon y = x2 , x [0, 1] ei on t¨aielikult m¨a¨aratud. N¨aiteks u ole antud oma loomulikus m¨a¨aramispiirkonnas. Selle funktsiooni loomulik m¨a¨aramispiirkond on X = R. 3. Graafiline esitusviis. Funktsioon esitatakse graafikuna tasandil ristkoordi- naadistikus. Olgu antud funktsioon f , mille argument on x, s~oltuv muu- tuja y ja m¨a¨aramispiirkond X. Kanname tasandile ristuvad x- ja y-teljed. Vaatleme selles teljestikus joont G, mis koosneb k~oikv~oimalikest punk- tidest P = (x, f (x)), kusjuures P esimene koordinaat x jookseb l¨abi kogu m¨a¨aramispiirkonna X. Seda joont nimetataksegi funtsiooni f graafikuks. Seega, l¨ uhidalt kirjutades on funktsiooni f graafiku definitsioon j¨argmine: G = {P = (x, f (x)) || x X} .
Funktsioon esitatakse ilmutatud kujul v~ordusena y = f (x), kus vasakul pool v~ordusm¨arki on y ja paremal mingisugune anal¨ uu¨tiline avaldis muutuja x suhtes. Ilmutatud kujul on k~oik p~ohilised elementaarfunktsioonid: ruut- funktsioon y = x2 - 2x + 3, trigonomeetrilised funktsioonid, eksponent- ja logaritmfunktsioonid jne. Enne kui asuda funktsiooni ilmutatud kuju ja parameetrilise esitusviisi juurde, peab funktsiooni m~oistet laiendama. Edaspidi loeme muutuja y muu- tuja x funktsiooniks ka juhul, kui igale x v¨a¨artusele vastab kaks y v¨a¨artust, kolm y v¨a¨artust, ... , l~opmatult palju muutuja y v¨a¨artusi. Esimesel juhul ¨oeldakse, et funktsioon on kahene, teisel juhul - funktsioon on kolmene, ... , funktsioon on l~opmatult mitmene. 2 N¨ aide 1.3. Ilmutamata kujul on funktsioon x2 + y 2 = r2 , kus r on positiivne konstant. Selle funktsiooni graafikuks on ringjoon keskpunktiga
Muutuja on võrrandite kontekstis meie otsitav objekt – selline arv, millele kahte liites saame viie. Tema väärtus on meile alguses teadmata ja nii võikski teda nime- tada ka „tundmatuks”. Keerulisemate, nii-öelda üldkujus võrrandite korral aitab muutuja kui objekti sisse- toomine vältida segadust. 48 Üldkujus võrrand on näiteks . Kui keegi ütleb, et on selle võrrandi muu- tuja, siis teame, et otsime just -ile sobivaid väärtuseid ning teised tähed tähis- tavad ainult teatavaid kordajaid. Konkreetsel juhul võime tundmatu leidmiseks võrrandi mõlemalt poolt lahutada arvu ning leida, et . See on üldkujus võrrandi lahend. Milleks meile üldse üldkujus võrrandid? Nad teevad elu lihtsamaks, aidates lahen- muutuja dada korraga palju erinevaid võrrandeid.
annaabi.ee 
