• Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada • Elukutse: filmi ja televisiooni helilooja • Ta õppis muusikat Yale'i ülikoolis, kus ta oli muusikaline juht. • Ta õppis filmindust ülikoolis Jerry Goldsmithi käe all.
Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil või määratuavaras jäägaleriis. Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli, tõukab pärani väravad sulade tallil. Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis Neis mälestustes pole kahetsust Kui koormat selle kordumatust talud, mis järelnaudinguiski hõrk ja hea. Ei enam leia paiku, kus sa palud,
5 TUNDRA TAIMED Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi. samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Valik tundras õitsevaid lilli: Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud
Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks. Tundrates kasvavad taimed Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi. samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Valik tundras õitsevaid lilli: Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja
Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks. Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad.Taimedel puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: · puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. · 400 liiki õistaimi. · samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud
· Termiline inertsus · Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele · Tugevamad tuuled ja tormid · Briisid · Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel Lumikate Esineb oktoobrist maini, kusjuures rannikualadel moodustub see palju hiljem kui sisemaal Kestab rannikul 80-100 päeva. Paksus alla 10 cm. Rannikul on suurem tuule kiirus. Rannikualadel päikesekiirgust rohkem. Rannikul väiksem madalpilvisus. Vähem udu, kui sisemaal, kõige enam talvel ja kevadel. Tuiskude minimum. Kõige vähem äikest. Vähem rahet, jäidet, härmatist. · 2 km kaugusel merest lõpevad öökülmad 10 päeva ja 7 km kaugusel 15 päeva hiljem kui rannikul · Sügisesed öökülmad algavad kõige varem turvasmuldadel 12. septembril, kõige hiljem rannikul 14. oktoobril 30. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (Temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid. Lumikate kestab max 120-130 päeva. Paksus kuni üle 40 cm. Kaob hiljem, kui mujal.
Kasutusel on reisijateveo elektri- rongid, mille juht-mootorvagunid paiknevad elektrirongi otstes. Raudteed vajavad pidevat hooldamist ja remonti. Selleks on olemas spetsiaalsed lisasead- metega hooldusvedurid. Suurte lumesadude ja -tuiskude korral on vaja puhastada raudteed lumest. Raudtee puhastamiseks kinnitatakse hooldus- või manööverveduri ette lumepuhastusseade. Hooldus- ja remonditöid on vaja teha kogu veerevkoosseisule. Kuna vedurid töötavad ööpäeva ringi, on vaja erilist tähelepanu pöörata just nende õigeaegsele hooldamisele.
annaabi.ee 
