1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn
savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke .
Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA · Pinnamood ehl reljeef on maakoore pealispinna kuju, mis koosneb erinevatest pinnavormidest. · Pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast.
, lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid
rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. * SALAJÕED:tuntuimad kastivormid, mis kaovad maa alla, ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena, võivad uuristada voolusängi niiet see sisse variseb, moodustades langatuslehtri.*Eestis on 30 karstikoobast, pikim 54 m Harju Lavamaal.*LUITED:tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa pooe. Ranna- ja manriluited.rannaluited:Narva- jõesuus,nõval mandriluited:alutagusel.*SOOTASANDIKUD:tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soodepinnavormid on rohu- ja samblamättad,älved ja laukad. 3.) Üleminukuline e paraskontinentaale kliima tuleneb eesti asendist euraasia mandri loodeosas. Seda mõjutavad nii atlandi ookeani mereline õhk kui ka euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk
ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ''kivilaud'' Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ’’kivilaud’’ Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
stalagmiidid. (õpik lk 32) 6. RASKUSJÕUTEKKELISED PINNAVORMID Rusukalle pankrannikuesine murenenud kuhjatis. 7. IGIKELTSATEKKELISED PINNAVORMID Söllid ehk suletud lohud kohad, kus jää ja külmunud pinnas sulas üles hiljem kui ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID Esineb peamiselt mere ja järveliivade alal, mis on olnud tuule tegevusele avatud. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID Kosmilise päritoluga aine on maapinnale langedes muutnud selle reljeefi. Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid
annaabi.ee 
