hõrendused. Pikilainetus on nn ruumilainetus,levides aine sees. kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles Näites hääl levib õhus pikilainetusena. võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Mida nimetatakse tuiklemiseks?Pulseeriva amplituudiga harmoonilist XVII(b?) võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse Mida nimetatakse võnkumiseks? muusikariistade häälestamisel.Jõumoment? (jõudude moment?)Jõu
? Võnkuva keha energia on võrdeline amplutuudi ruuduga. Järelikult amplutuudi kahanemisel kahaneb ka energia XX 1) Harmooniline võnkumine? Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 2) Mida nimetatakse tuiklemiseks? Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. 3) Jõumoment? (jõudude moment?) Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates
vähe nullist. Seetõttu võib süsteemi (7.53) mõlemas valemis paremal pool jätta ära teise liidetava ja selliselt toimides saame valemi (7.52) viia kujule sin ( 01t ) tan = = tan ( 01t ) . cos( 01t ) Siis peab olema liitvõnkumise faas = 01t . Järelikult tekib liitvõnkumine sagedusega 01 ja tema amplituud muutub sagedusega . Niisugust nähtust nimetatakse tuiklemiseks. 7.6 Sundvõnkumine. Resonants Siiani käsitlesime vabavõnkumisi, kus püsivas tasakaalus olev süsteem viidi tasakaalust välja ja lasti vabaks. Kui dissipatiivsed jõud ei olnud väga suured, tekkis süsteemis sumbuvvõnkumine ringsagedusega , mis arvutati valemist (7.9) (dissipatiivsete jõudude puudumisel harmooniline võnkumine ringsagedusega 0 ). Nimetatud ringsagedust nimetatakse süsteemi omavõnke-ringsageduseks. Vastavalt omavõnkesagedus 1 k 2
Võnkuvale kehale võib samaaegselt mõjuda mitu tasakaaluasendi poole viivat jõudu. Neid võib liita ja vaadelda võnkumist ikkagi ühe jõu põhjustatud liikumisena. Võib ka liita erinevate jõudude poolt tekitatud liikumisi. Siis räägitakse võnkumiste liitmisest. Tulemus kannab liitvõnkumiste nime. E) Tuiklemine Tuiklemise või faasivahe muutumise periood � on määratud liidetavate võnkumiste sageduste vahega. Nähtust nimetatakse tuiklemiseks ainult siis, kui �1 − �2 ≪ �1,2, st kui liituvad lähedaste sagedustega võnkumised. Suure sageduste vahe korral ei ole liitvõnkumiste pilt nii lihtne. Selget amplituudi suurenemist ja vähenemist ei ole märgata. F) Ristuvates sihtides toimuvate võnkumiste liitmine Üks vedrude paar paneb keha võnkuma X-telje, teine Y-telje sihis. Kui hälbed on väikesed, siis on mõlemad võnkumised eraldi võetuna harmoonilised: � = �� sin
Resonants: On võnkumise amplituudi järsk suurenemine, kui võnkumisi sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. Näiteks ei lubata sõjaväel minna üle silla rivisammul et välistada silla purunemist. Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) Võnkumised kord tugevdavad, kord nõrgendavad teineteist, seda nim. tuiklemiseks, lähedaste sagedustega võnkumised liituvad (selleks on vajalik, et samasihiliste võnkumiste sagedused erinevad vähe). Elastus, Piki- ja ristlaine Elastsuslaine Tekib keskkonnas juhul, kui mõne osakese kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Ja see tasakaalust nihutamine tekitab elastsusjõu tüüpi jõudu, mis sunnib paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse ja nihutab paigalt naaberosakese.
liitmine vektorite liitmisele. a 2 = a12 + a 22 + 2a1 a 2 cos( 2 - 1 ) ja tan = . a1 cos 1 + a 2 cos 2 Tuiklemine Kui kaks samasihilist võnkumist, mille sagedused erinevad vähe, võib kujutada pulseeriva amplituudiga harmoonilise võnkumisena. Sellist võnkumist nim. tuiklemiseks. Tema 2a cos t amplituud tuleb valemist 2 Sumbuvad võnkumised Harm võnkumiste võrrandi tuletamisel oletasim, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalselt eksisteerival süsteem esineb ka takistusjõud, mille mõjul süsteemi energia kahaneb. Kui energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel,
jõu F0 korral. Välisjõu mingil kindlal sagedusel muutub amplituud väga suureks, sest välisjõud toimib süsteemi omavõnkumistega samas taktis (lükkab igal võnkel takka). Sellist olukorda nimetatakse resonantsiks. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. Võnkumised kord tugevdavad, kord nõrgendavad teineteist, seda nim. tuiklemiseks, lähedaste sagedustega võnkumised liituvad (selleks on vajalik, et samasihiliste võnkumiste sagedused erinevad vähe). 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis.
annaabi.ee 
