süsteemis. mass - m=m0 / sqrt (1- v^2/c^2) ; mass suureneb liikuvas kehas; kiirendis osakeste mass muutub märgatavalt kiirus - saab näidata, et sama liikuva keha kiirus paigalseisva süsteemi suhtes on leitav. v1 rong, v2 inimene. v= (v1 + v2) / (1 + (v1v2 / c^2)) ; näeme, et muud kiirused ei suurenda valgusekiirust, seega jääb see igalpool samaks. Energia ja massi vaheline seos: massi ja energiat võib omavahel samastada; kui on olemas mass, on ka energia. E= mc^2 . Kuna c^2 on tuhutult suur, on ka energia väga suur. Kasutamine: tuumapomm, -reaktor
Tiiu Mikenberg, kommentaarid ja järelsõna Jaanus Sooväli) "Nietzsche contra Wagner", 1895 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1901 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1906 "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse",1908(eesti keeles 1996, tõlkinud ja järelsõna:Jaan Undusk) Pragmatism Kõige täielikumalt seletab Nietzsche oma pragmatismi „Rõõmsa teaduse” alguses. Vaatenurk on järgmine: Teadmise algupära- mõistatus on tuhutult pika aja jooksul tootnud vaid eksitusi, mõned neist osutusid kasulikuks ja liiki säilitavaks, kes nendega kokku sattus või sai need päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma järglaste eest edukamalt. Pragmatism Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi
otsus, millelt ta nopib oma võidud ja mille tõttu ta kannab oma kaotused. Teda on kerge kritiseerida, tema mõttearenduste lünki on lihtne ära näidata aga ikkagi on ta üks kõige sugetiivsematest ja inspireerivamatest kirjutajatest kogu filosoofia ajaloost. 6 NIETZSCHE PRAGMATISM Kõige täielikumalt seletab Nietzsche oma pragmatismi ,,Rõõmsa teaduse" alguses. Vaatenurk on järgmine: Teadmise algupära- mõistatus on tuhutult pika aja jooksul tootnud vaid eksitusi, mõned neist osutusid kasulikuks ja liiki säilitavaks, kes nendega kokku sattus või sai need päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma järglaste eest edukamalt. Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on
Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelas tegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru,et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raaamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: ,,Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. ,,Anna Karenina" 1873 1877 Kaasaegne romaan. Kaks paralleelset teema arendust Anna, Vorski liin. Teine Kity, Levin. Anna tundlik, ilus, peen- daam, tark, kirglik, abivalmis, osavõtlik. Abiellus ja tal on poeg.
Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelastegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru, et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: "Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. "Ülestõusmine" (1889- 1899) Viimane suurteos. Peategelane Nehljudov Dimitri, K. Maslova. Maslova elab oma tädide juures. Nehljudov külastab teda suveti. Maslova jääb rasedaks. Ootab Nehljudonit. Mees ei tule. Maslova heidetakse perest välja. Keegi vastu ei võta. Annab lapse ära
Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelastegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru, et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: "Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. 37 "Ülestõusmine" (1899) Viimane suurteos. Peategelane Nehljudov Dimitri, K. Maslova. Maslova elab oma tädide juures. Nehljudov külastab teda suveti. Maslova jääb rasedaks. Ootab Nehljudonit. Mees ei tule. Maslova heidetakse perest välja
annaabi.ee 
