TUHKUR Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna- Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja
Suguküpsus saabub kuskil kuuekuu vanuselt ja innaaeg on emastel 1x aastas kevadel, aprillist kuni maini (oleneb isendist, mõnel ka varem-hiljem), pesakonnas on kuni 9 kutsikat, kes sünnivad esialgu väga pisikestena. Tuhkrul on üle keha näärmed, mis eritavad talle iseloomulikku lõhna/haisu. Samuti on tal saba all olemas näärmepaunad (haisukotid), kust ta ohu korral väga ebameeldivat ja teravahaisulist nääret välja paiskab. Isastel loomadel on hais vängem kui emastel. Tuhkrut vaktsineeritakse nagu koera ja kassi kolme kuu vanuselt marutaudi vastu ning talle väljastatakse Euroopa Liidus kehtiv tervisepass. Lisaks marutaudile tuleb vaktsineerida ka koertekatku vastu esimest korda kahekuuselt, teist korda kolmekuuselt ning siis aastas korra. Olemuselt on tuhkur aktiivne ja liikuv loomake, kes ei talu puuris pidamist ning vajab iga päev vähemalt 4 tundi vabalt jooksmist ja mängimist. Tuhkur on aeglase arusaamaga ja ei taipa väga kähku, mida nõutakse. Tuhkruga
Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea) Kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi
...........................................9 Tiigikonn.......................................................................................................................................10 Järvekonn......................................................................................................................................10 Imetajad..............................................................................................................................................11 Tuhkur...........................................................................................................................................11 Valgejänes.....................................................................................................................................12 Juttselg-hiir....................................................................................................................................12 Pisihiir...............................................
Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi. Vastupidiselt levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana. Nende harjumusel mudas püherdada on mitu funktsiooni. See jahutab nende keha kuumadel suvepäevadel ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade ravimisele, mis võivad olla
Eesti karu on pigem taimetoitlane. 8 Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi. Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on. Kui ta murrab ühe looma, siis ta matab selle sambla alla ning kui maetud loom on omandanud haisu, siis alles sööb. Suvel (hilissuvel) tulevad karud põldudele kaera ja nisu sööma. Suvekuudel sööb põdravasikaid. Kevadel ka täiskasvanud põtru. Levik Kogu Venemaa ja Siber on karudega kaetud. Skandinaaviast ja Baltikumist algab karu katkematu leviala. Euroopas on levik katkendlik. Kõige tihedam karu populatsioon on Rumeenias – erakordselt kõrge asustus. Eestis on karu levinud, aga Lätis ja Leedus karu pole.
Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
