Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige.
peatselt ei ole sellest enam midagi peale hõõguvate süte alles. Kõrgel linna kohal terrassil seisavad Woland ja Azazello. Nendega liitub Levius Matteus, kes palub neil Meistri ja Margarita enda juurde võtta. Azazello asubki tööle, lennates Meistri keldrikorterisse. Seal mürgitab ta armunud, kes ega peatselt uuesti üles tõusevad ning seegi korter lahvatab leekidesse. Kolmik istub neid ootavate hobuste sadulasse ning tuhiseb linna kohal minema. Meister jätab Ivaniga hüvasti, tehes talle ülesandeks Pontius Pilatuse lugu lõpetada, ning lahkub jäädavalt. Lahkuvad ka Woland ja tema saatjaskond. Kuuvalguses ratsutades näeb Margarita, millised tema kaaskondlased tegelikult on - Korovjevist on saanud lilla rüütel, Peemot ei ole enam kass vaid noor paaz, Azazello koega silm ja kihv on kadunud ning Woland lendab oma raudrüü sädeledes.
kanna koormad enne talve Ahastus ent ukse-lappes suurde salve! puhub õõnsat surmaputke: nutke, nutke! Tahad minna, kuid ei jaksa, maast ei kerki mitte vaksa Kaunilt kumab elu kallas, udus pondund uudse-puudad. aga mure meelevallas Kaksa, kaksa, inimkäed on abitud. küllap suudad! Tormid kõrsi kaarutavad, valu lahti vaarutavad Lõke korstnast vuhiseb, mis on napra nabitud. suitsusammas tuhiseb. Tera vettib, rutta, rutta! Hirmsad rajud, raherünkad! Silmist pisarad võid nutta Ainult pääta tüve-tünkad nesteks nurme-naatidele, jäävad järele su aunast. käed ent vilja valavad Küpsest kannatuse kaunast plaatidele, paiskub vili üksi-ivi mis on tulipalavad. vastu kivi. Aur käib üles, kolle huumab. Köida kotti kallis tera! Elumahl nüüd kivil kuumab.
Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5
Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5
teda ka ei kutsuta. Nimetagem teda lühidalt ja tabavalt profiks. Kindlasti puututakse temaga organisatsioonis kokku pidevalt. Ta rühib hommikul kohale, möödub valvelauast ilma, et seda pilgu väärilisekski peaks. Tähendab, et tal ei tule sekretäri nimi meelde. Edasi ei lähe ta mitte oma tuppa vaid kõrvaltuppa, kus istub selle organisatsiooni kõige lugupeetum eriala inimene. Areneb elev vestlus. Kostab naeru pahvakuid. Sekretär imestab, mis seal nii lõbusat on. Proff tuhiseb kohviaparaadi juurde, toob paar tassi kohvi, tõttab oma tuppa ja suleb ukse. Jälle kostab valjuhäälset juttu ja naeru. Keegi tormab välja, toob mingi paberi ja läheb tagasi. Ukse taga käib vilgas tegevus. Sekretär vaatab nördinult suletud ukse juurde ja mõtleb : " Nagu tavaliselt. Kõikidel paistab olevat lõbus peale minu ". Profi jaoks on eriala, professioon, probleemilahendus keskne. Kõik muu on allutatud ülesandele ja lahenduse leidmisele
benjihüppekoha juurde. Järskude seintega kanjonist on üle tõmmatud mõned terastrossid, mis tunduvad kinnituvat eimillelegi. Ainuüksi vaade alt üles on aukartustäratav sadade meetrite kõrgused seinad tunduvad hoomamatud. Ent hüpe ise metsikust kõrgusest, otse all haigutavasse kuristikku, kus mägijõgi vahutab ja kaljurahnud ootamas see on enam kui meeliülendav. Hetkede jooksul, kui kõrval kaljusein mööda tuhiseb, maapind hooga läheneb, möödub vahest suurem osa senisest elust silme eest. Transilvaania lossid Lahutamatuks osaks Rumeeniast on mägilossid, mida jagub seal pea igasse suuremasse asulasse. Rumeenia (ning tõenäoliselt ka kogu maailma) kuulsaim on ilmselt Brani kindlusloss Transilvaanias, mis on aluseks arvukatele legendidele krahv Draculast. Sama lossi ainetel on Bram Stoker kirjutanud oma kuulsa raamatu ning on vändatud ka arvukaid vampiirifilme.