speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID Sõlejahu- kliisid ei ole. Kõige parem nisujahusort. Paisub hästi, värvuselt kreemikas. Eriomaduseks võib paisuda veel peale taigna segamist. Tuhasuse alusel jaotub nisujahu kuueks tüübiks: Tüüp 405- eriti hea nisujahu ehk nisutuumajahu
albumiine ja globuliine (tatar, kaer) am.happed - kile Jahu omadused, liigitus Rukkijahu: · Täistera rukkijahu kestad ja idud jäävad eraldamata · Rukki lihtjahu alles ¼ kestadest ja idudest · Rukki kroovjahu 1/6 · Rukki püül 3% Nisujahu: liigitatakse mineraalainete sisalduse järgi (tuhasus) kuueks tüübiks: 1. tüüp 405, kõige väiksema tuhasisaldusega, tuhasus kuni 0,5 protsenti, valge, peene jahvatusastmega 2. tüüp 550, universaalne, sobib nii küpsetamiseks kui kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem 3. 4. 5. 6. tüüp 1700, tuhasus 2,1 %, täisterajahu. Selline jahu on hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale toonile on täisterajahu bioväärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva.
mitmeaastaste heintaimede kasvatamise tagajärjel suureneb mulla huumusvaru 1 t/ha aastas. Mullaviljakus suureneb kõige enam mineraal- ja orgaaniliste väetiste kooskasutamisel. · Energiaheina kasvatamine luha- ja lammialadel koos regulaarse niitmisega väldib nende kinnikasvamist ning loob soodsad tingimused avamaa lindude pesitsemiseks. · Päideroog on madala tuhasisaldusega (ca 4%), seetõttu on põletamisel tekkivate jäätmete kogus suhteliselt tagasihoidlik. Tekkiv tuhk on lihtsalt kasutatav põldude väetamiseks. Energiaheina viljelemine Eestis · Energiaheina kasvatamiseks on Eestis piisavalt sobilikke maid, eelkõige luha- ja lammialad, ajutiselt liigniisked rohumaad jne. · Energiaheinaks kasvatatavust suurendab oluliselt senistest sobilikumate sortide aretamine ja kasutuselevõtt.
1 7 4. MÄÄRDEAINED Liigitus Määrdeaineid liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolu järgi jagunevad määrded mineraalseteks, orgaanilisteks, sünteetilisteks ja poolsünteetilisteks. Oleku järgi jagunevad määrdeained vedelateks, plastseteks, tahketeks ning gaasilisteks.1 Määrdeainetele esitatavad nõuded Mootoriõlid peavad olema hea määrimisvõimega, termiliselt stabiilsed, omama head pesemisvõimet, väikese tuhasisaldusega, kõrge leektemperatuuriga ja madala hangumistemperatuuriga.1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni eest, säilitama määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel, vähendama energiakulu hõõrumise ületamiseks ning vähendama hõõrdepindade kulumist ja vältima sööbimist.1 Plastsed määrded ei tohi kergesti vedelduda, lahustuda vees ega sisaldada mehhaanilisi
aedoad, sojaoad, läätsed *Jahu - jagatakse: *Rukkijahu (täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu, rukkipüül) *Nisujahu - mineraalainete sisalduse (tuhasus) järgi 6 tüüpi. Tuhasus näitab jahul värvust. *Tüüp 405, kõige väiksema, tuhasisaldusega, valge, peene jahvatusastmega - küpsetised *Tüüp 550, universaalne, sobib küpsetamiseks, kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem *Tüüp 1700, täisterajahu. Hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata, on täisterajahu. Väärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva. Sellise jahu säilitamisel peab olema ettevaatlik, sest jahu rasvhapped kipuvad rääsuma ja maitse mõrkjaks muutuma
sekundaarõhu vajadus ületab nende kütuste põletamisel primaarõhu vajaduse. 5.2.3 Restkolded Ajalooliselt jagati restkoldeid käsitsi teenindatavateks ja automaatse söötmisega kolleteks. Käesoleval ajal on käsitsi teenindavate kollete osa jäänud väga väikeseks ja isegi üheperemajade kateldes kasutatakse sobiva kütuse korral üha enam automaatset kütuse etteannet, kuid tuhaeraldus toimub väikese tuhasisaldusega puitkütuste korral käsitsi isegi üsna suurte katelde korral. Kuigi erinevaid restitüüpe on väga palju, võib nad jagada järgmiselt: · liikumatu rest; · mehaaniline kaldrest; · kettrest; · spetsiaalrestid eriomadustega kütuste, näiteks jäätmete, põletamiseks. Eriotstarbeliste restidega ja kettrestiga koldeid käesolevas õppematerjalis lähemalt ei puudutata. Jäätmete põletamine nõuab nii põletustehniliselt kui kahjulike heitmete
annaabi.ee 
