· Tõmmata patsient koos padjaga voodisse istuma: mõlematel abistajatel tõmmata patsienti rahulikult ja korraga (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 · Patsiendi turvamine: patsiendile lähemal oleval abistajal asetada põlv voodile, reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5). Pilt 5 ·Padja ära võtmine patsiendi seljatagant: patsiendist kaugemal oleval abistajal võtta patsiendi ülakeha tagant padi ära, asetada padi voodile ja liikuda teisele poole voodit. 3. Patsiendi jalgade voodist välja toomine:
venitatavas lihases suurem pinge. Hoida samuti asendit 10-20 sekundit, kuni pinge kaob. Kui juhtub, et pinge ei kao, siis vähendada venitusamplituudi. Üleminek I faasist teise võib olla ka järkjärguline ei tulda harjutusest täielikult välja vaid lihtsalt suurendatakse pärast esialgse pinge kadumist venitusastet. Näidisvenitusharjutused: Reie eesmine külg ja vaagnavööde 1. Selililamang, üks jalg põlvest kõverdatud tallal, teise jala kand suruda vastu tuharat. See harjutus ei pruugi sobida kõigile. Kui põlve piirkonnas tekib sellises venituses olles liiga suur pinge ja valu, asendada see harjutus mõne muuga. 2. Põlvituses ühel jalal, suruda puusavööd ette. 8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt. Ei tohiks hakata ülakeha kallutama
osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1. Sissehingamine tekib pärast sündi mõnekümne sekundi jooksul ja on tingitud, pärast seda kui side ema vereringega on katkenud, CO2 kuhjumisest veres. Toimub spontaanselt esimene sissehingamine. Mõnikord on vaja esimest sissehingamist stimuleerida, sel korral antakse vastsündinule väike laks vastu tuharat. Või pritsitakse talle natuke külma vett, mis stimuleerib parasümpaatilist uitnärvi. Kui sellest vähe on, siis süstitakse verre aineid, mis hingamiskeskust stimuleerivad, aga peab kiirelt tegutsema, muidu lapse aju saab kahjustada. Imikul ja ka väikelapsel on hingamiskeskuse erutuvus mõnevõrra madalam. See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis avalduvad magades (erutuvus on madalam). Tahteline kontroll hingamise üle, kujuneb
parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe ema organismiga (raseduse ajal sai hapnikku ema verega, nüüd see võimalus kadunud). Pärast nabaväädi läbilõikamist hakkab kiiresti veres kuhjuma CO2, mis ärritab vastsündinu hingamiskeskust. Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu). Selgur on põhiliselt kinni ja avaneb siis, kui peensoole peristaltika intensiivistub ja lükkab ...
siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1. Sissehingamine tekib pärast sündi mõnekümne sekundi jooksul ja on tingitud, pärast seda kui side ema vereringega on katkenud, CO2 kuhjumisest veres. Toimub spontaanselt esimene sissehingamine. Mõnikord on vaja esimest sissehingamist stimuleerida, sel korral antakse vastsündinule väike laks vastu tuharat. Või pritsitakse talle natuke külma vett, mis stimuleerib parasümpaatilist uitnärvi. Kui sellest vähe on, siis süstitakse verre aineid, mis hingamiskeskust stimuleerivad, aga peab kiirelt tegutsema, muidu lapse aju saab kahjustada. Imikul ja ka väikelapsel on hingamiskeskuse erutuvus mõnevõrra madalam. See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis avalduvad magades (erutuvus on madalam)