Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioonpõlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse. Koldes on temperatuurid umbes 800850 °C juures. Luuakse tasakaal koldesse antava kütuse ja ringleva tuha vahel, osakesed väljuvad pidevalt separaatorist ja põhjatuhana koldest. CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult kätte ehk seotakse tuhaga kaltsiumi poolt (põlevkivis on kaltsiumi ja väävli suhe vahemikus 810,
Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioon põlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse. Koldes on temperatuurid umbes 800850 °C juures. Luuakse tasakaal koldesse antava kütuse ja ringleva tuha vahel, osakesed väljuvad pidevalt separaatorist ja põhjatuhana koldest. CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult kätte ehk seotakse tuhaga kaltsiumi poolt (põlevkivis on kaltsiumi ja väävli
Liigitatakse saht- ehk gravitatsioon-, tsentrifugaal- ja inertsseparaatoriteks. Sepa-s jämeda kütuse osakesed eralduvad, sahtseparaatoris gravitatsioonijõu toimel, inertssepa-s voolu liikumissuuna muutusel inertsi mõjul ja tsentrifugaalsepa-s tsentrifugaal jõu toimel. Tsentrifugaalsepa-d kasutatakse antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 % kütuses sisalduvast väävlist. Inertsseadmed jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks. Tsükli töö põhineb gaasivoolu pöörlemisliikumisel
nad täidavad kogu kolde mahu. Neile lisanduvad veel tuha- ja koksiosakesed, mis tsirkulatsiooni tõttu uuesti koldesse satuvad. See võimaldab oluliselt paremini ära kasutada kogu kolde mahu kütuseosakeste põletamiseks, aga samuti väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas endas karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks tuleb pidada mõningate kütuste tuhaosakeste ülemäärast peenenemist tsirkulatsiooni käigus mistõttu kuumast tsüklonist väljuvates suitsugaasides sisalduv tuhk on väga peeneteraline. Põlevkivi põletamise katsed tsirkuleerivas keevkihis (Foster Wheeler`i, Lurgi Lentjes`i ja AAB Combustion Engineering katsestendides) näitasid selle tuha intensiivset peenenemist. Peenenemisprotsessi tulemusena suureneb oluliselt peeneteralise tuha mass, mis ei separeeru suitsugaasidest välja katla konvektiivsetes suitsukäikudes ega
suurem kui teine kriitiline kiirus, osakesed kanduvad kihist välja ja täidavad kogu kolde mahu. Neile lisanduvad ka tuha ja koksi osakesed mis uuesti koldesse satuvad. Tsirkuleeriva keevkihi puhul kasutatakse paremini ära kogu kolde mahtu kütuse osakeste põletamiseks ja väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas leiduvate karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks loetakse tuhaosakeste ülemäärast peenenemist, mis suurendab elektri või kottfiltrite koormust lendtuha püüdmisel. Tsirkuleerivas keevkihis on osakeste kiirus 3-8m/s. Joonis 10-7. Tsirkuleeriva keevkiht koldega katelseade Joonis 10-8. Tsirkuleeriva keevkihiga kaasaegne katelseade Rõhu all keevkiht Kütuse ülerõhul põletamise tehnoloogia kasutamine võimaldab märgatavalt suurendada soojusjõuseadme kasutegurit võrreldes tavalise atmosfääri rõhul töötava jõuseadmega
Nii võimaldatakse teatud osa lendtuha kinnipüüdmine ja selle lõplik väljumine koldest põhjatuhana ehk siis tuhana, mis hiljem ladestatakse. Tolmpõletuskateldes aga väljuvad koos põlemisgaasiga need tahkosakesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus. Need osad, aga mis on suuremad langevad raskus- või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja, mis näitab, et tolmpõletuskateldes puudub otsene regulatsioon välja heidetavate tuhaosakeste suuruse kohta. Tolmpõletuskatelde üheks puuduseks ongi see, et heitgaasid sisaldavad palju tahkeid osakesi. Viimast saab pidada ka üheks keevkihtkatelde eeliseks tolmpõletuskatelde ees (Laja 2005: 8-10). Näiteks Eesti Elektrijaamas vähenes lendtuha heide 33–35 tuh tonnilt 1998–1999 aastal kuni 5300 tonnini 2003 aastal (Liblik, Maalma 2005: 176). Ka üldine atmosfääriheide elektrijaamadest näitab nii lendtuha kui ka suurt vähenemist (vaata Joonis 5). Näitena
annaabi.ee 
